Taani

Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm.

Taani riigi autonoomsed osad on veel Fääri saared, mis asuvad Suurbritannia ning Islandi vahel, ning Gröönimaa.

[redigeeri] Loodus

Jüütimaa maastik, Mossø järv

[redigeeri] Pinnamood

Taani on tasane lauskmaa.

Jüütimaa lääneosas on valitsevad sandurtasandikud. Poolsaare kesk- ja idaosa, alates läbi poolsaare keskpaiga jooksva viimase jäätumise aegsest mandrijää piirist, on künklikum. Seal asub ka maa kõrgeim looduslik punkt Møllehøj (kõrgus merepinnast 170,86 m).

Fyni saar ja Sjælland on madalamad lainjad tasandikud.

Taani kõige madalamad alad on poldrid, mis asuvad mõni meeter allpool merepinda.

[redigeeri] Geoloogia

Geoloogiliselt valitsevad maastikku viimase, Weichseli jäätumise maastikuvormid. Kuigi Jüütimaa lääneosa jäi jäävabaks (eelmise, Saale jäätumise ajal oli ka see jääga kaetud), on ka sealne tasandik tekitatud mandrijää servas voolanud moreenirikaste sulamisvete poolt (sandurtasandik). Läbi Jüütimaa jookseb lõunast põhja (ja alates Viborgist läände) jäätumise piir, mis on maastikus nähtav suurte moreeniküngastena (nn Jüütimaa selg, jyske højderyg). Künklikud moreenitasandikud valitsevad kogu Taanit jäätumise piirist idas, sealhulgas ka Kattegati väina põhjas.

Praeguse Taani rannajoon on viimase 10 000 aastaga väga palju muutunud. Praegu vajub maapind Taani lõunaosas ja kerkib põhjaosas, põhja pool Nissumi fjordi ja Falsteri saare joont.

Taani suurematest saartest eemal Läänemeres asuval Bornholmil paljanduvad kristalse aluskorra kaljud.

[redigeeri] Siseveed

Gudenå jõgi Jüütimaal

Taani kõige pikem jõgi on Gudenå (158 km), mis asub Jüütimaal ning kõige suurem järv on Arresø (39,9 km²), mis asub Sjællandil.

[redigeeri] Kliima

Taanis on valdav heitlik parasvöötme mereline kliima. Talved on lumevaesed ning soojad, suved vihmased ja jahedad.

[redigeeri] Riik

[redigeeri] Riigikord

Taani on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea on kuningas (praegu kuninganna Margethe II), kelle ülesandeks on Folketingi (Taani parlamendi) istungjärkude avamisel osalemine, seaduste allakirjutamine ning mõningad esindusfunktsioonid.

Riigi poliitiline juht on peaminister (2006. aasta aprilli seisuga Anders Fogh Rasmussen).

Taani parlament Folketing on ühekojaline, sinna kuulub 179 saadikut. Kaks saadikut valitakse Fääri saartelt, kaks Gröönimaalt ning ülejäänud Taani valimisringkondades.

[redigeeri] Kuninglik perekond

Taani riigipea on kuninganna Margrethe II, kes on abielus prints Henrikuga. Valitsejapaaril on kaks last: kroonprints Frederik (sündinud 1968) ning prints Joachim (sündinud 1969).

Kroonprints Frederik (Frederik André Henrik Christian, troonile saades arvatavasti kuningas Frederik X) on abielus kroonprintsess Maryga (Mary Elizabeth Donaldson, sündinud 1972 Tasmaanias). Troonipärijapaar tutvus 2000 Sydney olümpiamängude ajal ning abiellus 2004. aastal Kopenhaagenis. Neil on poeg, tulevane troonipärija Christian Valdemar Henri John (sünd 2005).

Prints Joachim (Joachim Holger Waldemar Christian) on lahutatud ja tal on kaks last oma endise abikaasa, printsess Alexandraga: prints Nikolai (sündinud 1999) ning prints Felix (sündinud 2002).

Kuninglik perekond on Taanis väga populaarne. Sellele on kaasa aidanud ka perekonna värske liige kroonprintsess Mary, kes on oma uude rolli väga hästi sisse elanud ning paistab ka ise avalikkuse tähelepanu nautivat.

[redigeeri] Poliitika

Christiansborgi loss, kus praegu töötab Taani parlament Folketinget

Taanit on pikka aega juhtinud sotsiaaldemokraatlikud valitsused. Sügisel 2001 tuli aga võimule tsentristlik-liberaalne koalitsioon Anders Fogh Rasmusseni juhtimisel. Pärast 11. septembri terrorirünnakut tõusid sotsiaalküsimuste asemel päevakorrale julgeolek, immigratsioon ning islam. Pärast 2005. aasta parlamendivalimisi jäi jõudude vahekord Folketingetis praktiliselt samaks.

Taani valitsusse kuuluvad (2006. aasta aprilli seisuga) liberaalne partei Venstre ('Vasak', lühend V) ning paremtsentristlik Konservatiivne Rahvapartei (Det Konservative Folkeparti, K). Valitsuskoalitsiooni toetab tugeva rahvusliku kallakuga Taani Rahvapartei (Dansk Folkeparti, DF või O). Peamised opositsiooniparteid on Sotsiaaldemokraadid (Socialdemokraterne, S), Sotsialistlik Rahvapartei (Socialistisk Folkeparti, SF) ja Radikaalne Venstre (Det Radikale Venstre, R).

Anders Fogh Rasmusseni valitsus on püüdnud viia ellu liberaalsemat majanduspoliitikat (mis maailma kontekstis on siiski küllalt vasakpoolne), muuhulgas piiratakse maksukoormuse kasvu. Samas püüavad valitsusparteid muuta ühiskonna suhtumist liberaalsemaks ja individualistlikumaks (nn kultuurivõitlus (kulturkamp)). Kultuurivõitlus puudutab ka keskkonnakaitset (mõtteviis on muutunud tunduvalt majandusekesksemaks) ning immigratsiooni. Eriti viimases küsimuses on ühiskonnas puhkenud väga terav diskussioon. Poliitiliselt kõige mõjukamaks tugevalt sisserändajate vastaseks jõuks on Dansk Folkeparti, väga selge läänevastase hoiakuga paistab silma äärmuslik islamirühmitus Ḩizbu-t-Taḩrīr. Senine vastasseis ühiskonnas kulmineerus 2006. aasta algul pilapildiskandaali näol, mille käigus süüdati Taani saatkonnad Iraanis ja Süürias. Taani osaleb algusest peale praeguses Iraagi sõjas. Tõsi küll, 2003. aasta sissetungi ajal piirdus osalus vaid ühe allveelaevaga. Sügisel 2006 sügisel Iraagis umbes 500 Taani sõdurit.

Teised olulised arutlusteemad praeguses Taanis on globaliseerumine ning Taani hariduse, tööstuse ja teaduse valmisolek ülemaailmseks konkurentsiks, heaoluühiskonna jätkusuutlikkus praeguste demograafiliste trendide taustal, keskkonnakaitse, Lähis-Ida probleemid, Taani koolisüsteem jpm.

[redigeeri] Rahvastik

[redigeeri] Asustus

Taani suuremad linnad on (elanikke 2004)

Kopenhaagen (1 087 000)
Århus (229 000)
Odense (146 000)
Ålborg (122 000)
Esbjerg (73 000)
Randers (56 000)
Kolding (55 000)

[redigeeri] Majandus

Tuuleveskid Vendsysselis. Tuulegeneraatorid annavad märgatava osa Taanis tarbitavast elektrienegiast.

Taani on üks maailma kõige kõrgema maksukoormusega riike ja üks maailma rikkamaid maid.

Väga õnnestunuks peetakse praegust tööturu mudelit, milles lihtne vallandamine-töölevõtmine ettevõtte jaoks on ühendatud suurte sotsiaalsete tagatistega töötajale: tööandja vastutus haigusrahade, vallandamistoetuste jms. osas on väike, põhiosa sotsiaalkuludest katab riik. Samas on Taani üks maailma kõige kõrgemate sotsiaaltoetustega riik.

Arvestatavatest maavaradest kuulub Taanile ainult suhteliselt väike osa Põhjamere naftast ning gaasist.

Taani rahaühik on Taani kroon, mis jaguneb sajaks ööriks. Aastal 2006 on käibel 25- ja 50-öörised ning 1-, 2-, 5-, 10- ja 20-kroonised mündid, lisaks 50-, 100-, 200-, 500- ja 1000-kroonised paberrahad. Levinud maksevahendiks on ka Dankort, kohalik maksekaart, mida aktsepteerivad peaaegu kõik poed. Aastal 2000 lükkas Taani referendumil tagasi eurotsooniga ühinemise ettepaneku.

[redigeeri] Ajakirjandus

Taanis on kolm juhtivat päevalehte: vasaktsentristlik Politiken, parem-konservatiivne Berlingske Tidende ning tsentristlik Jyllands-Posten. Väiksemad päevalehed on vasakpoolseid vaateid esindav Information ning kristlikke vaateid esindav Kristelig Dagblad. Lisaks ilmuvad iga päev tabloidid Ekstrabladet ning BT. Reedeti annab Berlingske Tidende välja kvaliteetajalehte Weekendavisen.

[redigeeri] Haridus

Århusi Ülikooli aula

Taanis on kohustuslik 9-klassiline haridus. Kooli minnakse kuueaastaselt. Põhikool (folkeskole) on 9 või 10-klassiline, sellele eelneb vabatahtlik lasteaiaklass. Põhikoolile järgneb 3-aastane gümnaasium. Taani kool on tuntud oma rõhuasetuse poolest grupitööle, eneseväljendamis- ning esinemisoskusele, suhteliselt vähem pööratakse tähelepanu õpilaste faktiteadmistele ja teadmiste mõõtmisele. Senine koolisüsteem ning õpetamise metoodika on sattunud kriitika alla seoses õpilaste kehvade tulemustega 2003. aasta PISA uuringutel.

Taani tähtsamad ülikoolid on:

Kopenhaageni Ülikool (Københavns Universitet, lühend KU), asutatud 1479, 33 000 tudengit (2006), on Taani vanim ja suurim ülikool;
Århusi Ülikool (Aarhus Universitet, AU), asutatud 1928, 22 000 üliõpilast (2006);
Lõuna-Taani Ülikooli (Syddansk Universitet, SDU) keskus asub Odenses, seepärast tuntakse teda ka Odense ülikoolina. Osa ülikooli kolledžitest asub aga mujal;
Ålborgi Ülikool (Aalborg Universitetscenter, AUC) ning
Roskilde Ülikool (Roskilde Universtitetscenter, RUC) on väiksemad ülikoolid, kus ei õpetata kõiki erialasid.
Taani Tehnikaülikool (Danmarks Tekniske Universitet, DTU) Kopenhaagenis;
Taani Pedagoogiline Ülikool (Danmarks Pædagogiske Universitet, DPU) Kopenhaagenis;
Kopenhaageni Majandusülikool (Copenhagen Business School või Handelshøjskolen i København, CBS);
Põllumajandusülikool (Den Kongelig Veterinær- og Landbohøjskole, KVL) Kopenhaagenis;
Århusi Majandusülikool (Handelshøjskolen i Århus, HHA).

Ülikooli võetakse enamikel aladel vastu kõik kvalifitseerunud soovijad. Ülikooliharidus koosneb enamasti kolmeaastasest bakalaureuseõppest (bachelor), kaheaastasest magistriõppest (kandidat) ning kolmeaastasest doktoriõppest (PhD). Enamik üliõpilasi saavutab magistrikraadi, bakalaureusekraadi ei käsitleta sageli ülikooli lõpetamisena. Riik maksab üliõpilastele stipendiumi. Doktorandid on formaalselt ülikoolis tööl, nende palk jääb veidi alla Taani keskmise. Enamik doktorande viibib oma õpingute ajal pool aastat kuni aasta mõnes välismaa ülikoolis, sageli USA-s.

Teadustöö taseme poolest on kõige tugevamad Kopenhaageni ja Århusi ülikoolid.

Viimaste aastate globaliseerumisdebatiga seoses on hakatud pöörama rohkem tähelepanu ülikoolide teadus- ja arendustööle ning rahvusvahelisele konkurentsivõimele. Kaalutakse ülikoolide ja teiste uurimisasutuste ühendamist, et moodustada tugevamaid ning rahvusvaheliselt läbilöögivõimelisemaid koole.

[redigeeri] Ajalugu

[redigeeri] Esiajalugu

Jüütimaalt leitud pronksist kaelavõrud, 600-500 eKr, noorem pronksiaeg

Esimesed inimtegevuse jäljed Taanis pärinevad umbes 120 000 aasta tagusest Eemi jäävaheajast. Pidev inimtegevus on kestnud alates mandrijää taandumisest umbes 14 000 aastat tagasi.

Põllumajandus muutus valitsevaks nooremal kiviajal 4. aastatuhandel eKr. Nooremal kiviajal ehitati hulgaliselt megaliitkalmeid, millest mõned pakuvad tänaseni tähelepanuväärset vaatepilti.

Pronksiajal (1800–500 eKr) praeguse Taani aladel elanud rahvast on säilinud rikkalikult arheoloogilisi mälestisi. Arvukad päikesekujutised, nt Trundholmi vanker ning kaljujoonised Bornholmil viitavad päikesekultusele. Kaljujooniste teine levinum motiiv on laev. Ülikuid maeti tammekirstudes hiiglaslikesse kääbastesse, mis paiknesid kõrgetel küngastel. Mõnes Jüütimaa osas on tänu mulla iseärasusele säilinud orgaanilisest materjalist hauapanused, sealhulgas riided. Tuntuim leitud riidekomplektidest pärineb Egtvedi piiga hauast.

Rauaaja esimesel perioodil, nn keldi rauaajal (500 eKr kuni meie ajaarvamise alguseni) domineeris Taanis naaberaladel elanud keltide mõju. Sellele järgnenud nn rooma rauaajal (meie ajaarvamise algus kuni 400 pKr) saabusid suuremad kultuurimõjud Rooma riigist, sealhulgas kaalu- ja mõõdusüsteem ning hulgaliselt laensõnu; ladina kirja mõjul tekkis ruunikiri. Germaani rauaajast (400–800 pKr) on olemas esimesed kirjalikud allikad taanide kui rahva kohta. Arvatavasti ühendati maa kuningriigiks 8. sajandil. Sellest annavad tunnistust suurejoonelised ehitised nagu Danevirke piirivall ja Kanhave kanal läbi Samsø saare, ning Taani esimese linna Ribe asutamine pärast aastat 700. Taani riiki kuulusid ka Skandinaavia poolsaare lõunatipus asuvad maakonnad Skåne, Halland ja Blekinge, mis praegu kuuluvad Rootsile.

[redigeeri] Viikingiaeg

Gorm Vana ja Harald Sinihamba ruunikivid Jellingis

Nagu mujal Skandinaavias, oli ka Taanis viikingiaeg suure majandusliku arengu ja ekspansiooni aeg. Taani päritolu viikingid tegutsesid aktiivsemalt Lääne-Euroopa mandril ning Inglismaal. Aastal 1013 vallutas Taani kuningas Svend Harkhabe Inglismaa, tema poeg Knud Suur oli nii Taani, Norra, Inglismaa kui ka mõne Rootsi piirkonna kuningas.

Alates kuningas Gorm Vanast (suri arvatavasti 958) on teada kõik Taani kuningad. Gormi poeg Harald Sinihammas rajas Jellingisse oma vanematele vägeva hauamonumendi, mis koosneb kahest hiiglaslikust kääpast, kahest ruunikivist, suurest kivilaevast ning kirikust. Kuningas Harald rajas ka vähemalt neli täpselt ringikujulist ja korrapärast ringvall-linnust, neist tuntum on Trelleborg Sjællandil. Jätkus piirikaitsevalli Danevirke tugevdamine.

Harald Sinihamba ajal 10. sajandi keskel sai Taanist ametlikult kristlik riik.

Tänu kaubanduse arengule tekkisid viikingiajal Skandinaavias linnad (ainsana oli varem asutatud Ribe). Taani tuntumad viikingiaegsed linnad on Hedeby ja Århus.

[redigeeri] Keskaeg

Keskajal kuulusid Taanile pikemat või lühemat aega suured valdused praegusel Põhja-Saksamaal, Põhja-Eestis, Saaremaa ning Ojamaa. Legendi järgi said taanlased oma lipu Dannebrogi 1219. aastal Tallinna sõjakäigu ajal.

Aastal 1397 sõlmiti Taani, Rootsi ja Norra vahel Margrethe I valitsetav personaalunioon (Kalmari unioon), mille juhtivaks riigiks jäi Taani. Nii muutusid Taani riigi osaks ka Norra valdused Atlandi Ookeanil – Shetland, Orkney saared, Fääri saared, Island ja Gröönimaa. Kalmari unioon püsis läbi tõusude ja mõõnade aastani 1521, kui kuningas Christian II korraldatud Stockholmi veresauna järel Rootsi liidust väljus. Taani ja Norra vaheline personaalunioon kestis aastani 1814.

Kalmari uniooni lagunemisele järgnes reformatsioon ning kodusõda (Grevens fejde). Kodusõjas jäi peale reformatsioonimeelne Christian III, aastal 1536 sai Taanis ja Norras ametlikuks usuks luterlus.

[redigeeri] Uusaeg

Taani kuningas Christian IV

Järgnevate valitsejate, Frederik II ja Christian IV ajal muutus Taani taas üheks kõige võimsamaks riigiks Läänemere piirkonnas. Tänu kasvavale kaubandusele Läänemere ja Põhjamere vahel olid oluliseks sissetulekuallikaks Øresundi tollid. Põhjamaade seitsmeaastane sõda (1563–1570) ning Kalmari sõda (1611–1613) Rootsiga kindlustasid veelgi Taani positsiooni Läänemerel. Christian IV sekkumine 30-aastasesse sõtta aastal 1625 ning järgnev sõda Rootsiga (1658) olid Taani jaoks aga katastroofilised. Kaotati põlised Taani alad Skåne, Halland ning Blekinge ja ka Norra maakonnad Jämtland, Härjedalen ning Bohuslän. Läänemere suurvõimuks sai Rootsi. 1660 oli Taanis 600 000 elanikku.

18. sajandil suutis Taani põhijoontes sõdadest kõrvale hoida. Prantsuse valgustusliikumise mõjul kasvas huvi teaduse vastu. Aastatel 1761–1767 läkitas Taani kuningas Frederik V Carsten Niebuhri juhtimisel esimese Euroopa teadusliku ekspeditsiooni Siinaile ning Araabia poolsaare lõunaossa. Arenes majandus, viidi läbi talude kruntimine. 17.–18. sajandil sai Taanist koloniaalmaa. Taanile kuulusid kolm saart Kariibi meres, Trankebar Indias ning orjakaubanduse tarvis loodud kolooniad Lääne-Aafrikas Ghanas.

Taani püüdis säilitada oma neutraalsust ka Napoleoni sõdade ajal. Kopenhaageni pommitamine ning Taani laevastiku röövimine inglaste poolt viisid maa aga sõtta Napoleoni poolel. Sõda lõppes Taanile kaotusega ning 1814 oldi sunnitud loovutama Norra Rootsi kuninga võimu alla. Riik oli sisuliselt pankrotis.

19. sajandi esimesel poolel tugevnes nii Taani kui ka Saksa rahvuslus. Sellega seoses tekkisid probleemid Schleswigi (taanipäraselt Slesvig) ning Holsteini (Holsten) hertsogkondade saksakeelse elanikkonnaga. Hertsogkonnad ei kuulunud küll Taani kuningriigi koosseisu, Taani kuningas oli aga ka Schleswigi ja Holsteini hertsog. Järgnes Esimene Schleswigi sõda 1848–1851, mis sisuliselt säilitas eelneva seisu.

Aastal 1849 võeti vastu esimene Taani põhiseadus, millega maast sai konstitutsiooniline monarhia.

Aastal 1847 valmis Kopenhaageni–Roskilde raudtee, esimene praegusel Taani alal.

[redigeeri] Hilisuusaeg ja lähiajalugu

Lahendamata Schleswigi küsimus viis Teise Schleswigi sõjani 1864. aastal. Taani vastaseks olid nüüd Preisimaa ning Austria. Sakslastele kaotati nii Schleswig kui ka Holstein.

19. sajandi teisel poolel toimus väga suur areng nii majanduse kui ka kultuuri vallas. Rajati esimesed veevärgid, levis maagaasi kasutamine majapidamistes ja tänavavalgustuses, kasutusse ilmusid esimesed elektrilambid.

Ühiskond muutus liberaalsemaks ning demokraatlikumaks. Aastal 1910 avati Århusis Jüütimaa sünnitusmaja, mis oli mõeldud ainult vallalistele emadele (esimene niisugune oli avatud Kopenhaagenis 1787).

Esimese maailmasõja ajal jäi Taani neutraalseks.

1920ndatel ja 1930ndatel oli Niels Bohri (Nobeli auhind 1922) juhitud Teoreetilise Füüsika Instituut Kopenhaagenis üks maailma juhtivaid aatomifüüsika keskusi.

Jätkus areng heaoluriigi suunas. Aastal 1933 asendati ebapopulaarsed vaestemajad sotsiaaltoetustega.

Teises maailmasõjas okupeerisid sakslased 9. aprillil 1940 kogu Taani, vastupanu oli tühine. Järgnes suhteliselt leebe okupatsioon, mille ajal Taani säilitas suure autonoomia. Mõõdukas koostöö okupantidega tegi muu hulgas võimalikuks taani juutide evakueerimise Rootsi 1943 ning taani vangide tagasitoomise saksa vangilaagritest 1945. aasta märtsis-aprillis. Saksa väed Taanis kapituleerusid 5. mail 1945 Briti marsalile Bernard Montgomeryle. Bornholmi hõivasid Nõukogude väed, kes lahkusid saarelt 1946. aasta kevadel.

Aastal 1945 tunnustas Taani Islandi iseseisvust. Saareriik oli kuulutanud ennast iseeseisvaks aasta varem.

Aastal 1949 sai Taanist NATO asutajaliige ning 1973 Euroopa Liidu liige.

[redigeeri] Tuntud vaatamisväärsusi

Bornholmi saar – Hammershusi kindlus, vanad kalurikülad, ilus loodus
Christiania, Kopenhaageni väga omapärase õhustiku ja arhitektuuriga linnaosa
Den Gamle By 'Vana linn', 16.–18. sajandi linna kujutav vabaõhumuuseum Århusis
Egeskov, 16. sajandi loss Fynis vanade interjööride ja aedadega, tõlla- ja automuuseum
Hans Christian Anderseni muuseum ja majamuuseum Odenses
Kronborg, "Hamleti loss" Helsingøris
Jüütimaa läänerannik kanarbikunõmmede ja Põhjamere vaadetega
Legoland, suur legoteemaline lõbustuspark (Billund)
Nationalmuseet, suur Taani ajaloo muuseum Kopenhaagenis
Ribe, maaliline vana linn Jüütimaa läänekaldal
Roskilde linn viikingilaevade muuseumiga ja toomkirikuga, kuhu on maetud Taani kuningad
Skagen, ilus linnake Jüüti poolsaare tipus, kus tegutsesid Taani kuldaja kunstnikud (seal asub Skageni kunstimuuseum)
Tivoli, ajalooline lõbustuspark Kopenhaagenis
Trelleborg, viikingiaegne ringvall-linnus Slagelse lähedal Sjællandil

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislink

Taani kuningakoja ametlik koduleht

Euroopa Liit (EL)
Austria \| Belgia \| Eesti \| Hispaania \| Holland \| Iirimaa \| Itaalia \| Kreeka \| Küpros \| Leedu \| Luksemburg \| Läti \| Malta \| Poola \| Portugal \| Prantsusmaa \| Rootsi \| Saksamaa \| Slovakkia \| Sloveenia \| Soome \| Suurbritannia \| Taani \| Tšehhi \| Ungari

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO)
Ameerika Ühendriigid \| Belgia \| Bulgaaria \| Eesti \| Hispaania \| Holland \| Island \| Itaalia \| Kanada \| Kreeka \| Leedu \| Luksemburg \| Läti \| Norra \| Poola \| Portugal \| Prantsusmaa \| Rumeenia \| Saksamaa \| Slovakkia \| Sloveenia \| Suurbritannia \| Taani \| Tšehhi \| Türgi \| Ungari

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org../../../t/a/a/Taani.html"

Kategooriad: Taani | Euroopa maad

We provide Linux to the World