Taani valdused
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia reeglitele.| Vajab toimetamist |
Taani valdused tekivad Eesti aladel 13. sajandi algul ristisõdade käigus .
[redigeeri] 13. – 14. sajand
1219. ja 1220. aastal vallutavad ja ristivad Taanlased Põhja-Eesti alad ning saavutavad kontrolli Harjumaa, Virumaa, osa Läänemaa ja Järvamaa üle. Aastatel 1222–1224 toimub eestlaste ülestõus ning selle käigus vabastatakse kogu Eestimaa välja arvatud Tallinn. Ülestõusu kutsutakse maha suruma Mõõgavendade ordu. Peale ülestõusu mahasurumist lähevad vallutajad maade pärast tülli. 1225. aastal alustab Mõõgavendade ordu Taani vastu sõjalist tegevust, mille käigus vallutab 1227. aastaks Taanilt kõik Eestimaa valdused. Vallutajate vahelist tüli saadetakse lahendama paavsti esindaja. Paavsti legaadi Modena Wilhelm (Modena Guillemuse) osavõttul sõlmitava Stensby lepingu kohaselt tagastab Liivi ordu, kui Mõõgavendade ordu järglane, 1238. aastal Taanile Tallinna–, Rakvere– ja Narva linnused Revala, Harju ja Viru maakonnad (umbes 12000 km²). Järva maakond jääb ordule, kuid ordu ei tohi Taani kuninga loata sinna kindlustusi rajada.
Kiriklikult moodustatakse Taanile tagastatud aladest Tallinna piiskopkond, mis allub kuni 1374. aastani Lundi peapiiskopile. Piiskopi asukohaks määratakse Tallinn ning tema diötseesi kuulub peale Harju- ja Virumaa veel Järvamaa. Ilmalikku võimu Tallinna piiskopil ei ole ja ta ei kuulu Vana-Liivimaa maahärrade hulka.
Hiljemalt 1271. aastast, kuni 1346. aastani kuulub Taani kuningate ja hilisemate Eestimaa valitsejate titulatuuri tiitel "Eestimaa hertsog". Kõrgemaks kohapealseks võimukandjaks on kuninga asehaldur, kelle asukoht on Tallinna linnuses.
Eestimaa hertsogkonna maavaldused on suures osas läänistatud saksa päritolu vasallidele, kelle iseseisvus kuninga asevalitseja suhtes on küllaltki suur. 13. sajandil kuulub Harju ja Viru vasallide hulka ka eestlasi (erinevatel andmetel umbes 10-30 % vasallide üldarvust, tuntuimad Clemens Esto, Villelemp, Hermann Osilianus, Hildelemp jt).
Taani kunigas Valdemar IV müüb 29. augustil 1346. aastal peale Jüriöö ülestõusu oma Eesti valdused (Harju- ja Virumaa koos Tallinna, Rakvere ja Narva linnustega) Saksa ordu ordumeister Goswin von Herikelile ca nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest ja Saksa ordu pandib need 1347 Liivi ordule.
Valdemar IV saab Maarjamaa (jumalaema maa) müügi pärast paavsti käest karistada. Paavst kohustab Taani kuningat tehtud pattu lunastamiseks sooritama palverannaku pühasse paika.
