1940

1940. aasta

Sajandid: 19. sajand - 20. sajand - 21. sajand

Aastakümned: 1890. aastad 1900. aastad 1910. aastad 1920. aastad 1930. aastad - 1940. aastad - 1950. aastad 1960. aastad 1970. aastad 1980. aastad 1990. aastad

Aastad: 1935 1936 1937 1938 1939 - 1940 - 1941 1942 1943 1944 1945

[redigeeri] Sündmused maailmas

[redigeeri] Jaanuar

[redigeeri] Veebruar

[redigeeri] Märts

12. märts – Soome ja Nõukogude Liidu vaheline Talvesõda lõppes vaherahuga.

[redigeeri] Aprill

9. aprill – Saksamaa okupeeris Taani.
11. aprill – Łódź nimetati ümber Litzmannstadtiks.

[redigeeri] Mai

14. mai – Saksamaa pommirünnakus hävis kaks kolmandikku Rotterdami linnast, hukkus ligi tuhat inimest.

[redigeeri] Juuni

9. juuni – Norra armee alistus Saksa armeele.
11. juuni – Hollandi printsess Juliana saabus Kanadasse eksiili.
14. juuni – Saksa väed piirasid Pariisi ümber.
15. juuni – Winnipegi linnavõimud otsustasid põletada kõik Saksa valitsuse poolt linna raamatukogule kingitud raamatud.

[redigeeri] Juuli

[redigeeri] August

[redigeeri] September

[redigeeri] Oktoober

[redigeeri] November

[redigeeri] Detsember

29. detsember – Saksamaa pommitajate rünnakud Teises maailmasõjas tekitasid Londonile suuremaid purustusi pärast 1666. aasta suurt tulekahju.

[redigeeri] Sündmused Eestis

1. veebruar – Konstantin Päts asutas 4. Diviisi staabi asukohaga Viljandis.
25.–26. veebruar – toimusid Kilingi-Nõmme linnavolikogu ja audru vallavolikogu valimised.
27. veebruar – Konstantin Päts asutas Looduskaitsemärgi.
1. märts – alustas tegevust Saksa Usaldusvalitsus.
8. märts – toimusid maavolikogude valimised.
10. märts – Eerik Hiisjärv valiti Kodavere kirikuõpetajaks.
27. märts – Ago lennuk ES-AUL tegi Tallinnast Stockholmi firma esimese lennu.
1. aprill – algas Kristjan Raua nimeline kunstiaasta.
4. aprill – Prantsuse saadik Roger le Soulnier de Saint-Jouan esitas oma volitused Vabariigi President Konstantin Pätsile.
13. aprill – Linda Eenpalu valiti tagasi Kodumajanduskoja esinaiseks.
13. aprill – majandusminister Leo Sepp avas Tallinnas 7. rakenduskunsti näituse.
22. aprill – Tallinna sadamasse saabus kaubalaevade karavan jäälõhkuja Suur Tõll juhtimisel.
26. aprill – Johan Laidoner valiti Eesti Teaduste Akadeemia auliikmeks.
27. aprill – Vabariigi Presidendi juures toimus nõupidamine kütteainete küsimuses.
27. aprill – kanti esmakordselt ette Võrumaa hümn Võrumaa (autorid Eduard Tamm ja Alviine Tedre).
3. mai – Paasvere vallas tapeti Muuga mõisasüdame omanik Heinrich von Neff
6. mai – Konstantin Päts asutas Informatsiooni Keskuse.
7. mai – Tallinnas toimus Omakaitse Sihtkapitali komitee esimene koosolek.
15. mai – Kadriorus toimus Kaitseliidu Toompea malevkonna kogunemine Konstantin Pätsi osavõtul.
18. mai – Tallinnast lahkus viimane laev ümberasujatega (kokku lahkus umbes 17 000 baltisakslast)
31. mai – Revaler Zeitung lõpetas ilmumise.
6. juuni – Eesti saadik Pariisis Oskar Öpik esitas oma volikirjad Prantsusmaa presidendile Albert Lebrunile.
7. juuni – Ungari saadik Louis Kuhl de Borsoshát ja Briti saadik Wilfred Hansford Gallienne esitasid oma volitused Vabariigi President Konstantin Pätsile.
8. juuni – ilmus Seaduste Kogu IV köide.
11. juuni – Eesti saadik Bernis Karl Selter esitas oma volikirjad Šveitsi föderaalpresident Marcel Pilet-Golazile.
15. juuni – Nõukogude Liidu Eestit blokeerivate vägede poolt tulistati alla Soome reisilennuk Kaleva teel Tallinnas Helsingisse.
16. juuni – Nõukogude Liit esitas Eestile ja Lätile ultimaatumi nõudes uute valitsuste moodustamist ja Punaarmee täiendavate väeosade lubamist riikidesse. Eesti valitsus võttis ultimaatumi vastu ja astus tagasi.
16. juuni – piiskop Johan Kõpp pühitses Rakvere Pauluse kiriku.
17. juuni - Eesti Vabariik okupeeriti Nõukogude Liidu poolt (Narva diktaat).
18. juuni – eraisikuil keelati relvade hoidmine ja kandmine.
19. juuni - ÜK(b)P Keskkomitee sekretäri Andrei Ždanovi visiit Tallinnasse
21. juuni – toimus valitsuse vahetus ja riigipööre.
22. juuni - Johann Laidoner vabastatati ametist
5. juuli - saadeti Riigikogu laiali
14.– 15. juuli – toimusid parlamendi uue koosseisu valimised: nimekirjades olid ainult kommunistliku partei kandidaadid
18. juuli - küüditati Johann Laidoner koos perega Nõukogude Liitu
18. juuli – Eesti-Läti jalgpalli maavõistlusel Kadrioru staadionil järgnes spontaanne isamaaline meeleavaldus, mille punaväelased laiali ajasid.
20. juuli – presidendi dekreediga likvideeriti Eesti Teaduste Akadeemia, mis ei sobinud nõukogude teadusasutuste süsteemi.
21. juuli – Eestis kehtestati nõukogude võim (Eesti Vabariigi likvideerimine).
25. juuli – lasti käibele 1-sendine metallvahetusraha (1939. aasta väljaanne).
30. juuli – president Konstantin Päts küüditati koos perekonnaga Nõukogude Liitu.
5. august – Eesti läks üle Moskva kellaajale
6. august – Eesti NSV inkorporeeriti Nõukogude Liitu.
25. august – Riigivolikogu võttis vastu ENSV konstitutsiooni
23. september – Tallinna Reaalkooli juures võeti maha Vabadussõjas langenud õpilaste ja õpetajate mälestussammas.
24. november – rahareform: Eesti kroonid asendatati rubladega
13. detsember – arreteeriti Jaan Tõnisson