Ungari

Magyar Köztársaság
Ungari Vabariik

Ungari lipp Ungari vapp
Riigikeel	ungari
Pealinn	Budapest
President	László Sólyom
Peaminister	Ferenc Gyurcsány
Pindala	93 030 km²
Rahvaarv (2003)   Rahvastiku tihedus	10 045 407 108 in./km²
Iseseisvus	31. oktoobril 1918
Rahaühik	forint
Ajavöönd	Kesk-Euroopa aeg
Riigihümn	Isten áldd meg a magyart
Üladomeen	.hu
Maakood	36

Ungari on riik Kesk-Euroopas Doonau keskjooksul. Ta piirneb Ukraina, Slovakkia, Austria, Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia ning Serbiaga.

Sisukord 1 Loodus 1.1 Pinnamood 1.2 Veekogud 1.3 Kliima 1.4 Mullad 1.5 Taimestik 1.6 Loomastik 1.7 Loodusvarad 2 Haldusjaotus 3 Valitsus 3.1 Valimised 3.2 Valitsused 4 Vaata ka

[redigeeri] Loodus

[redigeeri] Pinnamood

Ungari maastik koosneb põhiliselt tasastest kuni lainelistest tasandikest. Suure osa Ungarist moodustab Alföld.

Loode-Ungaris lahutab madalate küngaste ahelik Alföldit Kisalföldist.

Edela-Ungaris on Dunántúli mäed. Läänepiiri ääres on väike osa Alpidest.

Riigi põhjaosas Slovakkia piiri ääres on künkad ja madalad mäed. Kõrgeim punkt on Kékes (1014 või 1015 m üle merepinna) Mátra mägedes.

[redigeeri] Veekogud

Doonau jõgi (Duna), mis voolab Ungari territooriumil 410 km pikkuselt, jaotab Ungari kaheks osaks. Suured jõed on veel Tisza, mis voolab 580 km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja Drava (Dráva).

Ungari lääneosas asub 70 km pikkune väga madal Balatoni järv. Tisza jõel asub paisjärv (Tisza-tó).

[redigeeri] Kliima

Ungaris valitseb mandriline paraskliima. Talved on külmad, pilvised ja niisked. Suved on soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on põuad sagedased. Aasta keskmine temperatuur on 9,7 °C. Jaanuaris on kogu riigis temperatuurid alla nulli. Juulis ületavad tasandikel keskmised temperatuurid 20 °C.

Pealinnas Budapestis, mis asub riigi keskosas, on jaanuari keskmine temperatuur –0,6 °C ja juuli keskmine temperatuur 22,2 °C ning aasta keskmine sademete hulk 635 mm.

[redigeeri] Mullad

Ungari mullad on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid must- ja lammimuldi, kohati ka vähem viljakaid liivaseid muldi. Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad.

[redigeeri] Taimestik

Ungari looduslik taimkate jaguneb kolmeks rühmaks:

• Alföld oli kunagi hajali puudega rohumaa, kuid nüüd on suurem osa puid kadunud. Mõnes piirkonnas leidub kõrvuti võsaga akaatsiat, tamme ja pööki. Taimkate koosneb põhiliselt rohust.

• Dunántúli mägedes on pöögimetsi.

• Kõige tihedamalt on metsi Ungari põhjaosa küngastel, kus kasvavad pöögid, tammed, valgepöögid ja vahtrad.

[redigeeri] Loomastik

Ungaris elavad muuhulgas hirved, rebased, jänesed ja oravad. Leidub ka metssigu, hunte, šaakaleid, ilveseid ja kopraid.

Balatoni järve ääres on mitmesuguseid linde. toonekured on tavalised.

Jõgedes ja järvedes on karpkala, haugi, ahvenat ja teisi kalu.

[redigeeri] Loodusvarad

Maavarasid on vähe.

Peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla.

Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida ka eksporditakse.

[redigeeri] Haldusjaotus

Ungari on jaotatud üheks pealinnaks (Budapest), 19 komitaadiks (megye) ja 24 komitaadi õigustega linnaks.

Komitaadi õigustega linnad	Komitaadid
Békéscsaba Debrecen Dunaújváros Eger Érd Győr Hódmezővásárhely Kaposvár Kecskemét Miskolc Nagykanizsa Nyíregyháza Pécs Salgótarján Sopron Szeged Székesfehérvár Szekszárd Szolnok Szombathely Zalaegerszeg Tatabánya Veszprém	Bács-Kiskuni komitaat Baranya komitaat Békési komitaat Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat Csongrádi komitaat Fejéri komitaat Győr-Moson-Soproni komitaat Hajdú-Bihari komitaat Hevesi komitaat Jász-Nagykun-Szolnoki komitaat Komárom-Esztergomi komitaat Nógrádi komitaat Pesti komitaat Somogyi komitaat Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat Zala komitaat Tolna komitaat Vasi komitaat Veszprémi komitaat

[redigeeri] Valitsus

[redigeeri] Valimised

• 1990. aasta Ungari parlamendivalimised
• 1994. aasta Ungari parlamendivalimised
• 1998. aasta Ungari parlamendivalimised
• 2002. aasta Ungari parlamendivalimised
• 2006. aasta Ungari parlamendivalimised

[redigeeri] Valitsused

• József Antalli valitsus
• Péter Borossi valitsus
• Gyula Horni valitsus
• Viktor Orbáni valitsus
• Péter Medgyessi valitsus
• Ferenc Gyurcsány esimene valitsus
• Ferenc Gyurcsány teine valitsus

[redigeeri] Vaata ka

• Ungari ülestõus (1956)

Euroopa Liit (EL)
Austria | Belgia | Eesti | Hispaania | Holland | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küpros | Leedu | Luksemburg | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Ungari

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO)
Ameerika Ühendriigid | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Island | Itaalia | Kanada | Kreeka | Leedu | Luksemburg | Läti | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Türgi | Ungari