Ojamaa
Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar.
Saare pindala on 2994 km². Saare suurim linn ja halduskeskus on läänekaldal asuv kunagine hansalinn Visby. Saarel elab ligi 60 000 inimest, neist umbes 22 600 elab Visbys. Ojamaa elanike põhiline sissetulek tuleb turismist ja põllumajandusest. Ojamaa kuulub Rootsile.
Regioon (Götaland) on ka gootide päritolupaigaks. Saar moodustab ka oma lääni.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Saar on götalaste koduks. Varem oli Ojamaa tähtis kaubanduskeskus ning Visby oli tähtsaimaks hansalinnaks Läänemerel.
Visby linna ja saart valitseti eraldi ning konfliktide tõttu saksa kaubameeste ning talupoegade vahel toimus kodusõda, mille pidi 1288.a. maha suruma Rootsi kuningas Magnus I. 1361.a. tungis maale taanlane Waldemar Atterdag. Saar okupeeriti aastal 1394, et seada üles kaitselinnus Visby-sse. Saksa ordu armee vallutas saare aastal 1398, nad hävitasid Visby ning ajasid vitaalivennad saarelt välja.
Landstingi võim taastati peale saare okupeerimist Saksa ordu poolt. Saar müüdi Erikule Pommerist ning peale 1449.a. valitsesid saart Taani kuvernöörid. Hilisel keskajal kuulusid valitsusse (tingi) kaksteist talupoegade esindajat, maaomanikku või asukat. Peale 1645.a. sõlmitud Brömsebro lepingut jäi saar Rootsi võimu alla.
[redigeeri] Kultuur
Visby linn on arvatud UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Visby linna ümbritseb suursugune ringvall, mis pärineb Hansa Liidu aegadest.
Ojamaa asukad rääkisid traditsiooniliselt oma keelt, gutni keelt. Tänaseks on nad võtnud kasutusele ühe kaunima rootsi keele murde, mida tuntakse kui Gotländska. 13. sajandil kirjutati üles saare seadused (Guta lagh). Ka see oli kirjutatud gutni keeles.
Ojamaa on tuntud oma 94 keskaegse kiriku poolest, millest enamus on taastatud ning kasutuses. Kirikud on gooti ja romaani stiilis. Vanemad kirikud ehitati romaani stiilis aastatel 1150–1250. Uuemad aga gooti stiilis ning ehitatud aastatel 1250–1400. Vanim maal ühes Ojamaa kirikus pärineb 12. sajandist.
Ojamaal mängitakse traditsioonilisi oskusmänge nagu kubb, pärk ja varpa. Need mängud on nn Gutniska Lekari osaks, mida mängitakse jaanipäeval, aga ka suvekuudel. Mõnesid neist mängudest mängitakse ka Ameerika Ühendriikides.
[redigeeri] Heraldika
Ojamaa sai endale vapi aastal 1560, kuigi saart okupeerisid sel ajal Taani võimud.
Mitteametlik lipp kujutab Skandinaavia risti.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Kirjandus
- Gutalaste saaga. Tlk Anu Saluäär. Akadeemia nr 1, lk 70-76. 2002
[redigeeri] Välislingid
- Ojamaa turism (inglise keeles)
- Ojamaa (inglise keeles)
- Pildid Ida-Ojamaalt - Oestergarnslandet (rootsi keeles)
- Ojamaa (rootsi keeles)
