Globaliseerumine
Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest.
Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla.
[redigeeri] Tunnused
Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nendeks on näiteks kaupade, kapitali, informatsiooni ja inimeste kasvanunud liikumine riikide vahel ning neid nähtusi soodustavate tehnoloogiate, organisatsioonide, seadusandluse ja infrastruktuuri areng.
- majanduses
- rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis edestab maailma majanduse kasvu
- kapitali liikumise kasv ülemaailma, sealhulgas otseinvesteeringute kasv
- riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu, mis on viinud organisatsioonide nagu WTO ja OPEC tekkeni
- rahvusvaheliste finantsorganistsioonide (IMF ja Maailmapank) loomine
- hargmaiste ettevõtete järjest suurenev osatähtsus maailma majanduses
- kultuuriliselt
- kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus
- kultuuride segunemine, samut parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu läänestumine
- kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism
- kasvanud immigratsioon
- rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik
- globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, side-satelliidid, telefonid
- üleilmsete reeglistike teke, näiteks autorikaitse seadused ja patendid
- rahvusvaheliste kohtute loomine: Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Rahvusvaheline Kohus
- väidetavalt on ka terrorism globaliseerunud