Taani keel

Taani keel (Dansk)
Kõneldakse:	Taani, Saksamaa, Fääri saared, Gröönimaa
Piirkonnad:	Taani, Fääri saared, Gröönimaa, Lõuna-Schleswig
Kokku kõnelejaid:	6 miljonit
Geneetiline klassifikatsioon:	indoeuroopa keeled germaani keeled põhjagermaani keeled idaskandinaavia keeled taani keel
Ametlik staatus
Ametlik keel:	Taani, Gröönimaa ja Fääri saared. Saksamaal ametlikult tunnustatud ja kaitstud kui vähemusrahvuse keel.
Keelekoodid
ISO 639-1:	da
ISO 639-2:	dan
Vaata ka: Keeled

Taani keel (taani keeles Dansk [tänsk]) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk skandinaavia alamrühma.

Taani keel on Taani ametlik keel, grööni keele kõrval teine ametlik keel Gröönimaal ja fääri keele kõrval teine ametlik keel Fääri saartel. Peale selle on pisut taani keele kõnelejaid Taani piiri ääres Saksamaal.

16.–19. sajandil oli taani keel ka Norra ametlik keel.

Taani keelt kõneleb emakeelena Taanis umbes 5 miljonit inimest ning Saksamaal, Gröönimaal, Kanadas, Norras, Rootsis ja Ameerika Ühendriikides kokku umbes 330 000 inimest.

Taani keele lähimad sugulaskeeled on norra ja rootsi keel. Eriti lähedane on taani keelele norra kirjakeele variant bokmål, kuigi hääldus on oluliselt erinev. Rootsi, norra ja taani keele kõnelejad saavad üksteisest aru, kui ei räägita liiga kiiresti.

[redigeeri] Murded

Saja aasta eest oli Taanis sadu murdeid. Näiteks väikese Samsø saare põhjaosa elanikud said halvasti aru sama saare lõunapoolsetest asukatest! Pealinna Kopenhaageni domineerimise tõttu on praeguseks murded hääbunud, kuid on säilinud piirkondlikud erinevused näiteks sõnameloodias, nii et on kergesti arusaadav, kas inimene on pärit näiteks Jüütimaalt või Fynilt. Mõnes Jüütimaa lääne- ja põhjapiirkonnas on maal siiski säilinud ka puhtad murded, mis on pealinna keelest väga erinevad. Neil on muuhulgas hoopis teistsugune artiklite süsteem ja hääldus, näiteks: kirjakeeles ormen 'uss' - murdes æ worm; kirjakeeles æblet 'õun' - murdes æ æwl.

Mitmed kuulsad 19. ja 20. sajandi Jüütimaa autorid on kirjutanud murdes.

Murded jagunevad kolme rühma: läänemurded (jüüti murded), saarte murded (Sjællandi, Fyni ja naabersaarte murded) ja idamurded (Bornholmi murre; 17. sajandi keskpaigani Skåne, Hallandi ja Blekinge murrakud, millest hiljem said lõunarootsi murded).

[redigeeri] Kiri

Taani keel kasutab ladina kirja, millele on lisatud tähed Æ/æ, Ø/ø ja Å/å, mis on tähestiku lõpus samas järjekorras. Enne õigekirjareformi 1948 kasutati tähe å asemel ühendit aa. Nimedes ja vanades dokumentides on säilinud vana kirjaviis. Tähestikulise järjekorra puhul aa ja å samastatakse.

Taani ja norra keele tähestik langevad praegu kokku.

[redigeeri] Foneetika

Taani keele hääldus on raskesti õpitav. Taani naabermaadel öeldakse, et taanlased räägivad, nagu neil oleks kartul kurgus.

12.–13. sajandil muutusid vokaalidevahelised p, t ja k helilisteks spirantideks ning osaliselt vokaliseerusid. Norra keele sõnadele løpe [lööpe] 'jooksma', måte [moote] 'viis', bake [baake] 'küpsetama' vastavad taani keele sõnad løbe [löw(e)], måde [moð(e)], bage [bäj(e)]. Säilinud helitud klusiilid aspireerusid tugevalt ning helilised klusiilid muutusid helituteks.

Muusikaline rõhk asendus "tõukega" (häälepaelte järsu kokkutõmbega; stød). Sõnade mand [männ] 'mees' ja man [män] (aluse konkretiseerimata jäämist märkiv sõna) hääldus erineb põhiliselt selle poolest, et esimese hääldamisel tõmbub kõri kõvastii kokku. Samasugune häääldusefekt esineb nõrgemal kujul põhjainglise murretes (näiteks sõnas butter [ba?a] 'või').

Taani keeles on väga palju täishäälikuid, mida kirjapilt oma 6 vokaalitähega ei näita. Näiteks a-täht võib häälduda eesti keele a või ä sarnase häälikuna. Iga täishäälik võib olla pikk või lühike, tõukega või ilma. Vokaalid moodustavad ka diftonge, triftonge ja tetraftonge (näiteks færge [fäoue] 'värvima', jærv [iäou] 'ahm'). Täishääliku järel muutuvad g ja r diftongi osaks või kaovad hoopis: og [ou] 'ja', flag [fläi] 'lipp', bar [bäo] 'alasti', Norge [nou] 'Norra'.

Peaaegu kõik vanapõhja keele sõnalõpulised rõhuta vokaalid on taani keeles muutunud nii: täishäälik > e > švaa (> null). Õigekirjas on -e säilinud, kuid paljudes murretes seda ei hääldata (näiteks tage [ta] ‘võtma’.

r on kurguhäälik, kuigi palju nõrgem kui prantsuse keeles: rige [Rij(e)] 'riik'.

[redigeeri] Morfoloogia

Nimisõnadel on kaks sugu: ühissugu, mis on tekkinud mees- ja naissoo ühtesulamisel, ja kesksugu. Sugude kohta ei ole kindlaid reegleid; need tuleb lihtsalt meelde jätta. Nagu teisteski skandinaavia keeltes, on taani keeles enkliitiline määrav artikkel. Näiteks mand 'mees' on umbmäärase artikliga en mand ja määrava artikliga manden. Omadussõnalise täiendi puhul on määrav artikkel eraldi sõna: den store mand 'suur mees'.

Taani keele tegusõnade infinitiiv lõpeb täishäälikuga, mis on peaaegu alati -e. Tegusõnadel on ajavormid, kuid pööramist ei ole. Näiteks sõna spise 'sööma' olevik on spiser 'söön, sööd, sööb, sööme, sööte, söövad'.

Tegusõnad jagunevad tugevateks ja nõrkadeks. Lihtminevik ja mineviku kesksõna moodustuvad tugevatel verbidel vokaalivahelduse teel, nõrkadel verbidel sufiksite abil:

løbe 'jooksma' - løber 'jookseb' - løb 'jooksis' - er løbet 'on jooksnud' (tugev)
skyde 'tulistama' - skyder 'tulistab' - skød 'tulistas' - har skudt 'on tulistanud' (tugev)
straffe 'karistama' - straffer 'karistab' - straffede 'karistas' - har straffet 'on karistanud'.

Taani keeles on ka refleksiivsed verbid, mis moodustatakse sufiksi -(e)s abil: näiteks møde 'kohtama' - mødes 'kohtuma'.

[redigeeri] Sõnavara

Enamik taani keele sõnu on genuiinsed ja pärinevad vanapõhja keelest. Genuiinsed sõnad on näiteks germaani algkeeleni tagasi ulatuvad mand, kvinde 'naine', hund 'koer', hjem 'kodu', gård 'õu', rød 'punane' ning skandinaavia keeltele eriomased barn 'laps', skov 'mets'. On moodustatud uusi sõnu.

Et saksa ja inglise keel on taani keele sugulaskeeled, siis tulevad paljud taani keele sõnad nende keelte oskajatele tuttavad ette. Näiteks sõnad have, over, under, for ja kat lamgevad nii tähenduselt kui ka kirjapildilt (kuid mitte häälduselt) peaaegu kokku ingliskeelsete sõnadega. Taani keele sõna by 'linn' esineb mitmes Inglismaa kohanimes (näiteks Whitby, Selby).

Põhiarvsõnad ühest kahekümneni on: en, to, tre, fem, seks, syv, otte, ni, ti, elleve, tolv, tretten, fjorten, femten, seksten, sytten, atten, nitten ja tyve. 40-st suuremate arvude puhul kasutatakse osalt kahekümnendsüsteemi.

Sõnavaras on palju laene saksa, inglise, prantsuse ja teistest keeltest.

Õigekeelsussõnaraamatus on umbes 55 000 sõna. Kokku on teada umbes 2,5 miljonit sõna. Sõnade suur arv tuleneb liitsõnade rohkusest.

[redigeeri] Keelenäide

[redigeeri] Meieisapalve

Fader Vor! Du, som er i Himlen.
Helliget vorde dit navn.
Komme dit rige.
Ske din vilje,
som i Himlen så og på jorden.
Giv os i dag vort daglige brød.
Og forlad os vor skyld,
som og vi forlader vore skyldnere,
Og led os ikke i fristelse, men frels os fra det onde.
(Thi dit er riget og magten og æren i evighed). Amen.

[redigeeri] Ajalugu

Taani keele ajalugu jaguneb kaheks perioodiks: vanataani keel (9.–15. sajand) ja uustaani keel (alates 16. sajandist).

Vanimad keelemälestised on 9.–11. sajandist pärinevad raidkirjad (nooremad ruunid). 13.–14. sajandist on säilinud ladina kirjas käsikirjad (piirkondlikud seadused).

Esimene taanikeelne trükitud raamat ilmus 1495.

Kuulsaimad taani keeles kirjutanud kirjanikud on filosoof Søren Kierkegaard, muinasjutuvestja Hans Christian Andersen ja näitekirjanik Ludvig Holberg. Nobeli kirjandusauhinna on saanud Karl Adolph Gjellerup ja Henrik Pontoppidan (koos 1917) ning Johannes Vilhelm Jensen (1944).

Keelekood on standardi ISO 639 järgi da või dan.

[redigeeri] Välislink

Vikipeedia taani keeles

	Euroopa Liidu ametlikud keeled
eesti \| hispaania \| hollandi \| inglise \| itaalia \| kreeka \| leedu \| läti \| malta \| poola \| portugali \| prantsuse \| rootsi \| saksa \| slovaki \| sloveeni \| soome \| taani \| tšehhi \| ungari
Allikas: Euroopa Liidu ametlik veebileht