Doktorikraad

Vajab toimetamist

Doktorikraad on kõrgeim teaduslik kraad.

Doktorikraadi andmise õigus on üldreeglina tunnustatud ülikoolidel. Doktorikraadi saamiseks peab selle taotlejal reeglina olema juba olemas sellest madalama astmega teaduslik kraad (tavaliselt magistrikraad). Doktorikraadi saamisele eelneb doktorantuur, mis võib kesta kuni 3 aastat, paljudes maades aga ka kauem. Doktorantuuri käigus kirjutab doktorant (doktorikraadi taotleja) vajalikud teaduslikud tööd (avaldab teaduslikke artikleid, valmistab ette doktoriväitekirja), sooritab vastavad eksamid jmt. Doktorantuur lõpeb doktoriväitekirja kaitsmisega vastava ülikooli teadusnõukogu ees.

Doktorikraad pärineb keskaegsetest ülikoolidest (doctor - ladina keeles "õpetaja"). Eri maadel ja mõnikord ka eri ülikoolides või koguni erinevatel erialadel esitatakse doktorikraadi saamisel erinevaid nõudmisi. Reeglina annab doktorikraad õiguse kandideerida ülikoolides õppejõu kohale - näiteks peab Eestis bakalaureuseõppe õppejõududest 50% olema doktorikraad. Mõnel maal võivad professeerumisel lisanduda eritingimused nagu näiteks habilitatsioon.

Eestis on doktorikraadi nimetus enamusel erialadel "filosoofiadoktor" (inglispärane lühend PhD.), millele lisatakse sulgudes täidetud õppekava nimetus või kitsam õppekavajärgne spetsialiseerumine. Eraldi kraadinimetused on teoloogiadoktor (ladina lühend dr. theol.) ja õigusteaduste doktor (dr. jur.). Paljudes maades on kasutusel kraadid nagu meditsiinidoktor (dr. med.), majandusteaduste doktor (dr. rer. oec.) jne.

Doktorikraadile vastavaks loetakse Eestis ka NSV Liidu haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab:

kandidaadikraadi tõendav diplom Κандидат наук (teaduste kandidaat)
doktorikraadi tõendav diplom Доктор наук (teaduste doktor)

Arstide kohta kasutatav nimetus "doktor" on ametinimetus, mis näitab, et inimene on kantud arstide nimekirja. Sellisel juhul kasutatakse nimetust nime ees (näit Dr. Jaak Jalakas), doktorikraad lisatakse nime järele (Jaak Jalakas, Phd).

Süvenev probleem globaliseeruvas maailmas on, et doktorikraad võib olla väga erineva kvaliteediga. Doktorikraade annavad ka teadus- ja õppeasutustena tunnustamata ülikoolid või müüvad vastavaid diplomeid tegelikult mitteeksisteerivad ülikoolid. Sellised nimetatakse ka diplomiveskiteks. Doktoridiplomite sisu ja väärtust hindab Eestis Akadeemilise Tunnustamise Infokeskus (Eesti ENIC/NARIC).