Maavara

Maavara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada.

Seega ei loe me maavaraks näiteks Eesti maapõues leiduvat rauamaaki, sest selle maardla sügavus ning kvaliteet teevad selle kasutamise praeguse tehnilise taseme juures majanduslikult mõttetuks. Küll aga võib ta maavaraks saada tulevikus. Tänapäeval ei loe me maavaraks ka soorauda, millest meie esivanemad kuni 18. sajandini rauda sulatasid.

Eesti on suhteliselt rikas ainete poolest, mis võiksid olla maavarad. Enamasti on probleemiks see, et maavara ei leidu sellises koguses, mis teeks tootmise tasuvaks või on takistamas tehnilised või keskkonnaprobleemid. Meie maapõues leidub arvatavasti kulda, molübdeeni, plaatina, vanaadiumi ja strontsiumi. Potentsiaalseteks Eesti tulevikumaavaradeks on ka diktüoneemaargilliit ja uraan. Mingil määral võib Hiiumaa lähedal leiduda naftat. Põhja-Eesti maapõues on maagaasi.

Olulisimad Eesti maavarad on kukersiit (põlevkivi) ja fosforiit. Peale nende on Eesti maavaradeks: savi, liiv, kruus, karbonaatkivimid (lubjakivi ja dolomiit), turvas, ravimuda ja mineraalvesi.

Ülemaailmselt olulisteks maavaradeks on rauamaak, boksiit ja nafta. Neist kahte viimast Eesti maapõues ei leidu.

[redigeeri] Vaata ka

• loodusvara
• ressurss