Talvesõda
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia reeglitele.| Vajab toimetamist |
Talvesõda toimus Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel 1939. aasta 30. novembrist 12. märtsini 1940.
Sisukord |
[redigeeri] Taust
Nõukogude Liit tahtis vallutada Soomet, mis kuulus Molotov-Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolliga Nõukogude huvisfääri. 1939. aastal esitas N. Liit Soomele nõudmise lükata piir Leningradist täiendavalt 25 kilomeetrit läände. (tollal oli piir Leningradist kõigest 32 km) Samuti taoteldi Hanko poolsaare rentimist Nõukogude Liidule 30 aastaks mereväe baasi loomiseks. Vahetusena pakuti Soomele suurt osa Karjalast. ("2 naela soppa 1 naela kulla vastu") Soome valitsus lükkas pakkumise tagasi.
Seepeale hakkas sõja provotseerimiseks N. Liidu eriteenistused tulistasma enda vägesid suurtükkidelt ja miinipildujatelt 26. novembril 1939. aastal Mainila külas. Neid pauke kutsutakse soome keeles: "Mainilan laukaukset".
Nõukogude Liit tahtis, et Soome vabandaks ja viiks oma vägesi 20-25 km piirist läände. Soomlased eitasid vastutust juhtunu eest ja keeldusid piiride muutmisest. Nõukogude Liit kasutas seda vabadnuseks, taganemaks 1932. aasta Soome ja NSVLi vahelisest mittekalletungi lepingust. (mida uuendati 1934. aastal 10 aastaks)
[redigeeri] Sõjategevus
Nõukogude väed tungis Soomele kallale sama aasta 30. novembri hommikul terve piiri ulatuses, ja Punaarmee pommituslennukid pommitasid näiteks Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte. Soomlased olid eelnevalt valmisehitanud Mannerheimi liini, mis murti 1940. aastal läbi.
Rünnates Soomet rikkus NSVL räigelt Nõukogude Liidu ja Soome vahel jõus olnud mittekallaletungi pakti, Tartu rahulepingut, lepingut piirikonfliktide selgitamistest ning enda allakirjutatud Rahvasteliidu põhikirja.
[redigeeri] Sõja tagajärjed
Sõda peeti 105 päeva ja Soome saavutas tõrjevõidu - Punaarmee ei suutnud vallutada Soomet vaid ainult väheseid alasid. Moskva rahulepinguga Soome aga kaotas üle 10 % oma seaduslike aladest. Kaotati osa Sallast, Kalamehe poolsaar, enamik Soome Karjalast koos Viiburi linnaga ja 4 Soome lahe saart.
[redigeeri] Kaotused
Soome kaotas Talvesõjas surnutena 21 396 meest, haavatutena 32 557 meest ja teadmata kadunutena 1 434 meest.
Punaarmee kaotustest on leida numbreid igaühele meelepäraseid- nagu ikka NSVLi statistika. Nõukogude Liidu välisminister Vjatseslav Molotov valetas NSVli kaotusteks Ülemnõukogu istungil 1940. aasta 29. märtsil surnutena 48 745 ja haavatutena 158 863 (Soomlaste kaotusteks valetas ta vähemalt 60 000 surnutena ja 250 000 haavatutena). Uuema vene statistika järgi olid Punaarmee kaotused surnutena ja vangi langenutena 84 994 meest, haavatutena 186 584, haigestunutena 51 892 ja külmunutena 9 614. Nikita Hrutšovi järgi kaotas Nõukogude Liit Talvesõjas üks miljonit meest. Marssal Mannerheimi päevakäsus 13. märtsil 1940 mainiti venelaste kaotusteks surnutena umbes 200 000 meest.
