Lõuna-Osseetia
|
Lõuna-Osseetia Vabariik
osseedi Республикæ Хуссар Ирыстон
(Respublikä Hussar Irõston) vene Республика Южная Осетия
(Respublika Južnaja Ossetija) {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
  Pindala: 3900 km²
Elanikke: 99 000 (1989)
Pealinn: Tshinvali
 |
Lõuna-Osseetia on tunnustamata vabariik Gruusias. Ametliku haldusüksusena ei eksisteeri. Tema alad jäävad Sise-Kharthli, Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi, Imerethi ja Mtshetha-Mthianethi piirkonna territooriumile. Osa Lõuna-Osseetiast on Gruusia keskvalitsuse kontrolli all.
Kuulub koos Abhaasia ja Transnistriaga organisatsiooni Tunnustamata Riikide Ühendus.
Nimetust Lõuna-Osseetia (vene keeles Южная Осетия), üheaegselt nimetustega "Mägi-Osseetia" (горная Осетия), "Lõuna-Osseetia mägialad" (нагорная полоса Южной Осетии), "lõuna- ehk Kharthli osseedid" (южные, или карталинские, осетины), hakkas Venemaa militaar- ja seejärel tsiviiladministratsioon kasutama 19. sajandi alguses. "Lõuna-Osseetia" tähistas alasid Ratšas, Imerethis, kuid peamiselt Šida Kharthlis, kuhu olid elama asunud Põhja-Kaukaasiast sisse rännanud osseedid, st märkis etnilist territooriumi. Osseete elas ka aladel Kura jõest lõunas (Thrialethi Osseetias).
Lõuna-Osseetia nime kandev haldusüksus moodustati esmakordselt 1922. aastal – Lõuna-Osseedi AO Gruusia NSV koosseisus. Selle autonoomse oblasti koosseisu arvati ka valdavalt grusiinidest elanikkonnaga Šida Kharthli lõunapoolsed tasandikualad (mh Tshinvali linn).
Sisukord |
[redigeeri] Loodus
[redigeeri] Pinnamood
Lõuna-Osseetia hõlmab Suur-Kaukasuse keskosa lõunanõlvad ja Šida Kharthli tasandiku põhjaosa. Mägialadest jäävad Lõuna-Osseetia alale Ratša ahelik, Surami ahelik, Kudaro ahelik, Gudisi ahelik, Haruli ahelik, Lomisi ahelik; kirdeosas asub Keli platoo.
Ligi 90% territooriumist asub kõrgusel üle 1000 m, üle 3500 küündivaid mäetippe on mitu, neist kõrgeim – Halatsa (3938 m). Ühendus üle Kaukasuse Peaaheliku on võimalik (Roka) (2995 m kõrgusel), Zekari (3300 m) ja Dzedo kuru (2994 m) kaudu.
[redigeeri] Kliima
Lõuna-Osseetia kliimas väljendub selgelt kõrgusvööndilisus. Maa kõige madalamal asuvate kohtade hulka kuuluvad Tshinvalis on kõige soojema kuu, augusti keskmine õhutemperatuur 20,7 °С, kõige külmemal kuul, jaanuaris -2,6 °С, sademeid 500 mm aastas. 2000 m kõrgusel ulatuvad samad näitajad vastavalt 13,8 °С, -6,5 °С ja vähemalt 1000 mm-ni.
Mägede kõrgemad tipud on kaetud igilumega.
[redigeeri] Vetevõrk
Suuremad jõed on Didi Liahvi, Patara Liahvi, Khsani, Lehhura ja Medžuda. Kõik jõed kuuluvad Kura jõgikonda.
Suurimad järved on Keli ja Ertso.
[redigeeri] Taimestik
Metsad ja põõsastikud katavad 48% maast. Madalamatel aladel valdavad lehtmets ja põõsastikud. Kõrgemal kasvab lehtmets (tamm, pöök, jalakas, vaher), mis kõrguse kasvades asendub okasmetsaga (kuusk, kohati nulgu ja mändi). Metsaaladest 79% on pöögimetsade all, 10% on tammikuid, okasmetsi 8%. Metsadest kõrgemale jäävad subalpiinsed ja alpiniidud.
[redigeeri] Rahvastik
1970. aasta rahvaloenduse andmetel oli Lõuna-Osseetias osseete (66,5%), grusiine (28,3%) ning venelasi (1,6%).
Lõuna-Osseetia rahvastik on koondunud maa lõunaossa – suurim on rahvastiku tihedus tasandikualal lõunas, minimaalne põhjaosa kõrgmägedes.
Nii osseedid, grusiinid kui ka venelased on õigeusulised.
[redigeeri] Haldusjaotus
Lõuna-Ossetia jaguneb neljaks rajooniks:
- Džava rajoon (osseedi Дзауы район; kaardil numbriga 1)
- Leningori rajoon (Ленингоры район; 4)
- Znauri rajoon (Знауыры район; 2)
- Tshinvali rajoon (Цхинвалы район; 3)
Gruusia keskvalitsuse-poolse haldusjaotuse järgi on Lõuna-Osseetia alal olemas Džava ja Leningori rajoon (viimane Ahhalgori rajooni nime all). Tshinvali rajoon on aga liidetud Gori rajooni ning Znauri rajoon Khareli rajooniga.
[redigeeri] Ajalugu
Vanimad inimasusutuse jäljed Lõuna-Osseetia alal pärinevad paleoliidist (Tsone ja Kudaro koopad). 3. aastatuhande alguseks eKr olid tasandikualad lõunas hõlvatud Kura-Araksi kultuuri esindajate poolt.
Pronksi- ja varasel rauaajal (2. ja 1. aastatuhat eKr) oli piirkonna elanikel sidemeid nii Gruusia lääneosa kui ka Põhja-Kaukaasia aladega. Samasse aega jääb klassiühiskonna kujunemine.
Alates 1. aastatuhande 2. poolest eKr kuulus maa Ibeeria riigi koosseisu.
9.–13. sajandil kujunes osseetide esivanematel, alaanidel oma riik, millel oli sidemeid nii Gruusia, Kiievi-Vene kui Bütsantsiga. Mongoli-tatari ning hiljem Timuri retked sundisid osseete taanduma lõunasse – Suur-Kaukasuse mägialadele ning Taga-Kaukaasiasse. Alates 17. – 18. sajandist laienes osseetide asuala Suur-Kaukasuse kõrgmäestikualadelt edasi lõunasse – eelmäestikesse ja tasandikele.
1801 liideti Lõuna-Ossetia ala Venemaaga.
1917-1920 oli iseseisva Gruusia koosseisus.
20. aprillil 1922 moodustati Gruusia NSV-sse kuulunud Lõuna-Osseedi Autonoomne Oblast, mille elanikest moodustasid osseedid 1989. aastal 2/3.
10. novembril 1989 otsustas Lõuna-Osseetia parlament grusiinide ja osseetide teravnevate suhete taustal kuulutada Lõuna-Osseetia ANSV-ks Gruusia NSV koosseisus. Gruusia NSV Ülemnõukogu tühistas Lõuna-Osseetia parlamendi otsuse kui (Gruusia) konstitutsioonile mittevastava.
20. septembril 1990 aasta kuulutas Lõuna-Osseetia Ülemnõukogu Lõuna-Osseetia iseseisvaks nõukogude vabariigiks Nõukogude Liidu koosseisus. Samuti sooviti ühinemist Põhja-Osseetiaga. 10. detsembril 1990 tühistas Gruusia Ülemnõukogu Lõuna-Osseetia autonoomia.
1991. aastal algas relvastatud konflikt, milles lisaks grusiinidele ja osseetidele osalesid viimaste poolel vabatahtlikud Venemaalt - Põhja-Osseetiast ning kasakad.
14. juulil 1992 sõlmiti Dagomõssi kokkulepe Gruusia ja Venemaa vahel. Selle kohaselt paigutati Lõuna-Osseetiasse rahuvalvejõud (kolm pataljoni - vene, osseedi ja gruusia). Lepiti kokku relvarahus ning loodi konflikti lahendamisega tegelev kontrollkomisjon, kuhu kuuluvad Gruusia, Lõuna-Osseetia, Venemaa ja Põhja-Osseetia esindajad.
Detsembrist 1990 kuni juulini 1992 kestnud konflikti ohvrite arvu hinnatakse 2-4 tuhandele.
[redigeeri] Vaata ka
- Lõuna-Osseedi AO
- Põhja-Osseetia
[redigeeri] Välislingid
- Lõuna-Osseetia mitteametlik koduleht vene, osseedi, esperanto ja inglise keeles
- Riigi ja sümboolika tutvustus Lõuna-Osseetia riikliku informatsiooni- ja kirjastuskomitee lehel
