Imerethi
|
Imerethi piirkond
gruusia იმერეთის მხარე
(Imerethis mhare) {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
|
siia lipu pilt
Imerethi lipp
siia vapi pilt
Imerethi vapp
Pindala: 6600 km²
Elanikke: 713 700 (2004)
Keskus: Khuthaisi
 |
Imerethi on 1. järgu haldusüksus ja ajalooline piirkond Gruusia lääneosas.
Sisukord |
[redigeeri] Loodus
Regiooni piiravad põhjast Suur-Kaukasuse Ratša ahelik ning idast Surami ahelik. Madalamad alad jäävad läände, kus mägialad lähevad üle Kolhethi madalikuks. Regiooni kõrgeim tipp on 2850 meetrine Mepistskaro (nimekuju vajab täpsustamist!) ning madalaim Rioni org läänes - 27 meetrit üle merepinna.
Peamisteks jõgedeks on Rioni ja tema vasakpoone lisajõgi Kvirila.
Esineb üleujutusi, maavärinaid, maalihkeid.
Madalamatel läänepoolsetel aladel võimaldab vahemereline kliima kasvatada teepõõsast ning subtroopilisi puuvilju (tsitruselisi), idas viinamarju. Mägedes levivad metsad ning alpi niidud.
[redigeeri] Haldusjaotus
Regioon jaguneb halduslikult kaheksaks rajooniks ja neljaks rajooni staatuses linnaks:
- linnad:
- Khuthaisi
- Tkibuli
- Tskaltubo
- Tšiathura
- rajoonid:
- Bagdathi rajoon
- Haragauli rajoon
- Honi rajoon
- Samtredia rajoon
- Satšhere rajoon
- Zestaphoni rajoon
- Therdžola rajoon
- Vani rajoon
[redigeeri] Ajalugu
Imerethi kui ajalooline piirkond hõlmab Rioni jõe keskjooksul Kolhida madaliku ja seda ümbritsevate mägede ala. Ajalooliseks keskuseks ja pealinnaks on olnud Khuthaisi.
975-1442 oli Imerethi ühendatud Gruusia koosseisus. Seejärel oli omaette kuningriik, mis 1555. aastal langes Türgi ülemvõimu alla.
1804 sai Imerethist Venemaa protektoraat ja 1810 liideti ta Venemaaga.
[redigeeri] Vaata ka
| Gruusia 1. järgu haldusüksused |
| Abhaasia - Adžaaria - Guria - Imerethi - Kahhethi - Khvemo Kharthli - Mtshetha-Mthianethi - Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi - Samegrelo–Zemo Svanethi - Samtshe-Džavahhethi - Šida Kharthli - Thbilisi |
|
{{{päis2}}}
|
|
{{{üksused2}}}
|
