Armeenia keel
Armeenia keel (Հայերեն լեզու) moodustab omaette rühma indoeuroopa keelte seas. Peale Armeenia kõneldakse seda Gruusias ja Aserbaidžaanis ning ka Süürias, Liibanonis, Ameerika Ühendriikides, Iraanis ja Prantsusmaal.
Armeenia kirjakeele ajaloos eristatakse kolme perioodi.
Vanaarmeenia keel on teada alates 5. sajandist, mil loodi armeenia tähestik. Vanaarmeenia kirjakeelt nimetatakse grabariks. Vanaarmeenia keelt lakati kõnelemast 11. sajandil, kuid grabar käibis uue kirjakeelega võisteldes 19. sajandi lõpuni ning on kultusekeelena säilinud tänini.
Keskarmeenia periood hõlmab 12.–16. sajandi.
Uusarmeenia kirjakeel kujunes alates 17. sajandist kahes variandis. Idaarmeenia kirjakeel on kasutusel Armeenia (ajaloolise Armeenia idaosa) ja osaliselt Iraani armeenlaste seas. Läänearmeenia kirjakeel on kasutusel Liibanoni, Süüria, Ameerika Ühendriikide, Prantsusmaa, Itaalia ja teiste maade armeenlaste seas, kelle esivanemad on pärit ajaloolise Armeenia lääneosast (praeguse Türgi territooriumil). Osaliselt läänearmeenia keeles toimub õppetöö armeenia õppeasutustes Venezias, Küprosel, Beirutis ja mujal. Idaarmeenia kirjakeel on grabarile lähemal kui läänearmeenia kirjakeel. Nende erinevused ei takista arusaamist.
[redigeeri] Armeenia tähestik
Armeenia tähestiku looja on Mesrop Maštots.
Tabeli esimeses reas on toodud suurtähed, teises väiketähed ja kolmandas latinisatsioon. Armeenia nimede kirjutamiseks kehtivad eraldi transkriptsioonireeglid, mida siinkohal hetkel toodud ei ole. Neljandana reana on tabelis latinisatsioonile ligikaudu vastavad eesti tähed. NB! Seda tabelit ei saa kasutada armeenia nimede eesti keeles kirjutamisel.
| Ա | Բ | Գ | Դ | Ե | Զ | Է | Ը | Թ | Ժ | Ի | Լ | Խ | Ծ | Կ | Հ | Ձ | Ղ | Ճ | Մ | Յ | Ն | Շ | Ո | Չ | Պ | Ջ | Ռ | Ս | Վ | Տ | Ր | Ց | Ւ | Փ | Ք | Օ | Ֆ |
| ա | բ | գ | դ | ե | զ | է | ը | թ | ժ | ի | լ | խ | ծ | կ | հ | ձ | ղ | ճ | մ | յ | ն | շ | ո | չ | պ | ջ | ռ | ս | վ | տ | ր | ց | ւ | փ | ք | օ | ֆ |
| a | b | g | d | e | z | ē | ə | ṭ | ž | i | l | ẖ | c | k | h | dz | ġ | č | m | y | n | š | o | č̣ | p | ǧ | ř | s | v | t | r | c̣ | u | ṗ | ḳ | ō | f |
| a | b | g | d | e | z | e | õ | th | ž | i | l | hh | ts | k | h | dz | gh | tš | m | j | n | š | o | tšh | p | dž | r | s | v | t | r | tsh | u | ph | kh | o | f |
[redigeeri] Hääldus (idaarmeenia variant)
Täht ը annab edasi eesti ö- või õ-taolist redutseeritud vokaali (ebamäärast täishäälikut), mida võib tähistada märgiga ә. Sõna keskel kaashäälikute vahel jäetakse see häälik kirjas märkimata.
Tähed թ, փ ja ք annavad edasi tugevalt aspireeritud (tugeva hõngusega) sulghäälikuid, mis kõlavad umbes nagu th, ph ja kh.
Täht հ annab edasi häälikut, mida eesti keeles märgib täht h.
Tähed ձ, ծ, ջ ja ճ märgivad afrikaate, mida eesti tähtedega saab edasi anda nii: dz, ts, dž ja tš. Nendes häälikutes on d või t ja järgnev z, ž, s või š liitunud üheks häälikuks.
Täht խ märgib helitut häälikut, mis tekib keele tagumise osa hõõrdumisel vastu pehmet suulage. Sarnane häälik on olemas ka vene keeles, kus seda märgib täht х.
Häälik ղ erineb häälikust խ ainult selle poolest, et ղ on heliline: selle hääldamisel on häälepaelad pingul.
Täht ե annab sõna algul ja täishääliku järel edasi häälikukombinatsiooni je, teistes positsioonides häälikut e.
Täht և annab sõna algul, täishääliku järel või eraldi edasi häälikukombinatsiooni jev, teistes positsioonides häälikukomninatsiooni ev.
Täht või tähekombinatsioon ու märgib häälikut u.
Täht ո annab sõna alguses edasi häälikukombinatsiooni vo, teistes positsioonides häälikut o.
Tähed է ja օ annavad edasi vastavalt häälikuid e ja o ning neid kasutatakse ainult sõna alguses.
Täht ր märgib palataliseeritud (peenendatud) häälikut r, täht ռ ilma palatalisatsioonita käälikut r, mis on eriti põrisev.
Tähte լ (l) hääldatakse palataliseeritult ainult tähtede ե ja ի ees.
Teistel kaashäälikutel palatalisatsiooni ei esine.
Sõnarõhk on viimasel silbil.
