Venezia

Venezia [ ] itaalia Venezia

Venezia vapp Pindala: 412 km² sealhulgas maad {{{sh maad}}} km² Elanikke: 271 251 (2004) koordinaadid: 2628°′ N 12°19′ E

Venezia ehk Veneetsia on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul, Veneto maakonna Venezia provintsi halduskeskus.

Venezia on maailma omapärasemaid linnu: ta paiknedes põhiliselt Venezia laguuni saartel. Algselt oli saari 118, nüüdseks on tänu kanalite täitmise ja saarte ühendamisele nende arv vähenenud 18–ni.

Sisukord 1 Linnaosad 2 Majandus 2.1 Transport 2.1.1 Kanalid 3 Ajalugu 4 Arhitektuurimälestised 4.1 Kirikud 4.2 Paleed ja muuseumid 5 Välislingid

[redigeeri] Linnaosad

Venezia koosneb kahest osast: ajalooline tuumik paikneb laguuni 119 saarel, sadama- ja tööstuslinnaosad (Mestre ja Porto Marghera) asuvad mandril.

Venezia jaguneb kuueks linnarajooniks (sestiere'): Cannaregio, San Polo, Dorsoduro, Santa Croce, San Marco, Castello.

[redigeeri] Majandus

Venezia on üks Itaalia suurimaid sadamaid ja tähtsaimaid turismilinnu.

Saartel on tavapärased tegevusalad klaasi, pitsi, juveelide, mosaiigi ja nahkesemete valmistamine; mandril värviline metallurgia, naftatöötlemis-, keemia-, tekstiili-, toiduaine-, elektrotehnika- ja optikatööstus ning laevaehitus.

[redigeeri] Transport

Veneetsia on Euroopa suurim autovaba piirkond. Kogu liiklemine ajaloolises kesklinnas toimub jalgsi. Täpsemalt öeldes viib Veneziasse mööda laia silda küll mitmerealine autotee, kuid saartel lõpeb see kohe. Autod saab panna tohututesse parkimismajadesse ning edasi tuleb liikuda jalgsi. Suure hulga treppide tõttu pole võimalik liigelda mootor- ega jalgrattaga.

Ainsateks transpordivahenditeks on veesõidukid. Linna tähtsaim veetee on Suur Kanal; seda mööda toimub ka veebusside ehk nn vaporettode regulaarliiklus. Veneetsia traditsiooniline liiklusvahend gondel leiab tänapäeval kasutust peaasjalikult turistide sõidutamisel.

19. sajandil ehitati raudteeühendus maismaaga, 20. sajandil lisandus sellele ka autotee koos kesklinnalähedase parkimisalaga.

Mestre idaosas asub rahvusvaheline Marco Polo lennujaam.

[redigeeri] Kanalid

Tänavate aset täidavad Venezias suures osas kanalid. Neid on üle 100, kõige pikem (3,8 km) ja laiem on Suur Kanal. Kanalitel on umbes 400 silda. Üle Canal Grande viib kolm silda: Rialto sild, Scalzi sild ja Akadeemia sild. Kanalid on väga reostunud veega.

[redigeeri] Ajalugu

Veneziat mainiti esimest korda 5. sajandil eKr. Sel ajal elas praeguse Veneto, Friuli ja Trentino ümbruses venetite hõim, kes legendi järgi olevat tulnud siia Väike–Aasiast pärast Trooja vallutamist.

181 rajasid roomlased Aquileia linna ja piirkond liideti Rooma riigiga. 5. sajandil, mil barbarid hakkasid Rooma riigi piire proovile panema, vallutasid siinsed alad üksteise järel hunnid (452. aastal), idagoodid ja langobardid. Just neil rahututel aegadel sai alguse Venezia laguuni saarte asustus: alguses ajutiste redupaikade näol, siis juba püsiva asukohana.

10. sajandil sai Venezia Bütsantsi riigi iseseisvaks provintsiks. Ta omandas eesõiguse kaubanduseks idamaadega ning kogus seeläbi jõukust ja võimu. Keskajal laiendas ta oma mõjuvõimu Vahemere piirkonnas. Suur osa Aadria mere idarannikust kuulus Veneziale, samuti hulk Vahemere saari. Ainult Genova suutis jõukuse poolest Veneziaga võistelda. Linna tohutu rikkus kajastub ka tema arhitektuuris.

Hiljem, kui põhilised kaubateed läksid Vahemerelt Atlandi ookeanile, hakkasid Venezia tähtsus ja jõud vähenema ning 1797 langes linn Napoleoni kätte. Hiljem kuulus linn mitut puhku Austriale.

Aastal 1866 ühines Venezia Itaalia kuningriigiga.

Üleujutused teevad linnale üha kasvavat kahju, sest saarestik vajub aeglaselt Aadria merre.

Minevikus oli Venezias kombeks, et kurjategijad kandsid maske, et neid pärast ära ei tuntaks. Sellepärast keelati linnas ametlikult maskide kandmine, välja arvatud mõned päevad aastas. Hiljem kujunesid nendel päevadel maskiballid Venezias suureks turistide atraktsiooniks.

[redigeeri] Arhitektuurimälestised

[redigeeri] Kirikud

• Madonna dell'Orto kirik
• San Giorgio Maggiore kirik
• San Giacomo dell'Orio kirik
• San Giovanni Crisostomo kirik
• San Giovanni in Bragora kirik
• San Nicolò dei Mendicoli kirik
• San Pantalon
• San Polo kirik
• San Rocco kirik
• San Sebastiano kirik
• San Zaccaria kirik
• Santa Maria dei Miracoli kirik
• Santa Maria della Salute kirik
• Santa Maria Formosa kirik
• Santa Maria Gloriosa dei Frari kirik
• Santi Giovanni e Paolo kirik
• Santo Stefano kirik
• Venezia Püha Markuse kirik

[redigeeri] Paleed ja muuseumid

• Accademia di Belle Arti
• Ca' d'Oro ehk "Kuldmaja"
• Ca' Pesaro
• Ca' Rezzonico
• Doodžide palee (Palazzo Ducale)
• Scuola Grande di San Rocco

[redigeeri] Välislingid

• Venezia linna ametlik kodulehekülg itaalia ja inglise keeles
• La Biennale
• Musei Civici Veneziani Veneetsia muuseumite portaal
• Museo Guggenheim
• Palazzo Grassi
• Bevilacqua La Masa Foundation
• Veneetsia “Fööniks” on taas tuhast tõusnud [1]
• Kas Veneetsia upub vaatamata moodsale tulvatõrjesüsteemile? [2]