Geneetika
Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Nüüdisaegse teadusliku geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide esmaavastaja Gregor Mendeli järgi mendelismiks, 1906 loodi termin "geneetika".
[redigeeri] Kronoloogia
- 1859 – Charles Darwin avaldas "The Origin of Spaces" (liikide päritolu).
- 1865 – Gregor Mendeli uurimustöö "Taimede hübridisatsiooni katsed".
- 1903 – avastati, et kromosoomid on pärilikkusüksused.
- 1905 – Briti bioloog William Bateson mainis esmakordselt terminit "geneetika" kirjas Adam Sedgewickile.
- 1910 – Thomas Hunt Morgan näitas, et geenid asuvad kromosoomides.
- 1913 – Alfred Sturtevant tegi esimese geneetilise pildi kromosoomist.
- 1918 – Ronald Fischer avaldas teose "Vastastikused seosed, eeldades Mendeli pärandumisseaduseid", alguse saab uusdarvinism.
- 1923 – geenipildid näitasid, et kromosoomid sisaldavad lineaarselt paigutunud geene.
- 1927 – füüsikalisi muutusi geenides hakatakse kutsuma mutatsioonideks.
- 1928 – Frederick Griffith avastas ühe pärilikkusmolekuli, mida on võimalik bakterite vahel edasi kanda.
- 1931 – avastatati, et krossingover on rekombinatsiooni põhjuseks.
- 1941 – Edward Lawrie Tatum ja George Wells Beadle näitasid, et geenid kodeerivad valke.
- 1944 – Oswald Theodore Avery, Colin McLeod ja Maclyn McCarty eraldasid DNA kui geneetilise materjali.
- 1950 – Erwin Chargaff näitas, et neli nukleotiidi ei ole esitatud nukleiinhapetes kindlates proportsioonides. Barbara McClintock avastas maisi transposoonid.
- 1952 – Hershey-Chase'i katsed tõestasid, et faagide (nagu ka teiste organismide) geneetilist informatsiooni kannab DNA.
- 1953 – James D. Watson ja Francis Crick tegid kindlaks DNA struktuuri olemuse, leides, et see on kaksikheeliks.
- 1956 – Jo Hin Tjio ja Albert Levan tegid kindlaks, et inimesel on 46 kromosoomi.
- 1961 – geneetiline kood jaotati kolmikutesse.
- 1964 – Howard Temin näitas RNA viirustega manipuleerides, et Watsoni-keskne dogma ei kehti alati.
- 1970 – bakterite uuringutel avastati restriktsiooniensüümid, mis võimaldas teadlastel "lõigata" ja "kleepida" DNA-d.
- 1977 – esmakordselt järjestasid DNA Fred Sanger, Walter Gilbert ja Allan Maxam, kes kõik töötasid teineteisest sõltumatult. Sangeri laboratoorium lõpetas kogu genoomijärjestuse bakteril Φ-X174.
- 1983 – Kary Banks Mullis avastas polümeraasi ahelreaktsiooni, mis võimaldab lihtsat DNA amplifikatsiooni ehk kordistamist.
- 1989 – Francis Collins ja Lap-Chee Tsui järjestasid esimese inimese geeni, mis kodeerib CFTR proteiini.
- 1995 – esimese iseseisvalt elava organismi genoomi järjestus jõudis lõpule. Organismi nimi on Haemophilus influenzae (Pfeifferi batsill).
- 1996 – esimese eukarüootse organismi (Saccharomyces cerevisiae) genoomi järjestus sai valmis.
- 2001 – esimene inimese genoomijärjestuse visandu valmistasid HGP ja Celera Genomics.
- 2003 – 14. aprillil lõpetati edukalt inimese genoomi projekt, kus kogu inimese genoom järjestati 99% täpsusega.
