1918
1918. aasta
Sajandid: 19. sajand - 20. sajand - 21. sajand
Aastakümned: 1860. aastad 1870. aastad 1880. aastad 1890. aastad 1900. aastad - 1910. aastad - 1920. aastad 1930. aastad 1940. aastad 1950. aastad 1960. aastad
Aastad: 1913 1914 1915 1916 1917 - 1918 - 1919 1920 1921 1922 1923
Sisukord |
[redigeeri] Sündmused maailmas
[redigeeri] Jaanuar
- 8. jaanuar – USA president Woodrow Wilson kandis ette oma "14 punkti programmi" Esimese maailmasõja järgse maailmakorralduse kohta.
- 28. jaanuar Bolševikud hõivavad Helsinki.
[redigeeri] Veebruar
- 16. veebruar – Leedu kuulutas end iseseisvaks.
- 18. veebruar – saksa armee alustas Esimeses maailmasõjas pealetungi Venemaa vägedele ning vallutas nädalaga Balti riigid.
[redigeeri] Märts
- 3. märts – Saksamaa, Austria-Ungari Bulgaaria, Türgi ja Nõukogude Venemaa sõlmisid Brest-Litovski rahu.
- 23. märts – Saksamaa tunnustas esimese riigina Leedu iseseisvust.
- 23. märts – Saksa superkahur "Suur Bertha" pommitas Pariisi enam kui 100 kilomeetri kauguselt.
- 25. märts – Valgevene kuulutas end iseseisvaks.
[redigeeri] Aprill
- ...
[redigeeri] Mai
[redigeeri] Juuni
- ...
[redigeeri] Juuli
- 16. juuli – Bolševikud hukkasid Jekaterinburgis endise Venemaa keisri Nikolai II ja tema perekonna.
[redigeeri] August
- 30. august – pärast kõnepidamist ühes Moskva tehases tehti Vladimir Iljitš Leninile nurjunud atentaat.
[redigeeri] September
- ...
[redigeeri] Oktoober
- 3. oktoober – Poola kuulutas end iseseisvaks.
- 28. oktoober – Tšehhoslovakkia kuulutas end iseseisvaks.
[redigeeri] November
- 11. november – lõppes Esimene maailmasõda.
- 12. november – Austria deklareeris liitumist Saksamaaga.'
- 12. november – Joseph Weissenberger aadeldati.
- 16. november – Ungari kuulutas end iseseisvaks Austriast.
- 18. november – Läti kuulutas end iseseisvaks.
- 19. november – Riias sõlmiti Üleandmise leping Eesti ajutise valitsuse ja Saksamaa peavoliniku vahel.
- 29. november – Montenegro liideti Serbiaga.
[redigeeri] Detsember
- 1. detsember – Island sai iseseisvaks riigiks.
[redigeeri] Sündmused Eestis
- 14. veebruar (1. veebruar) - Venemaa võtab kasutusele uue kalendri (ka Eestis).
- 23. veebruar – Pärnu teatri rõdult loetakse avalikult ette Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest
- 24. veebruar – kuulutati välja Eesti Vabariik, selle esimese valitsuse tegevus peatati järgmisel päeval.
- 25. veebruar – Keskpäeval sisenesid Tallinna Saksa väeosad. Õhtuks lahkusid sadamast viimased Vene sõjalaevad.
- 4. märts – Saksa vägede pealetung peatus Narva jõe joonel.
- 3. mai – Suurbritannia valitsus teatas de facto tunnustusest Eesti Maapäevale.
- 13. mai – Prantsusmaa valitsus teatas de facto tunnustusest Eesti Maapäevale.
- 29. mai – Itaalia valitsus teatas de facto tunnustusest Eesti Maapäevale.
- 11. november - Eesti Ajutine Valitsus taasalustas oma tegevust.
- 28. november – Punaarmee koos Eesti punaväelastega vallutas Narva (Vabadussõja algus).
- 29. november – moodustati Eesti Töörahva Kommuun (bolševike nukuvalitsus). Kuulutati välja üldine sundmobilisatsioon.
- 8. detsember – Punaarmee vallutas Võru. Venemaalt jõudis Soome kaudu Eestisse Johan Laidoner.
- 21. detsember – Punaarmee vallutas Tartu.
- 23. detsember – asutati Eesti Vabariigi kaitsevägede ülemjuhataja koht. Sellele asus Johan Laidoner.
- 30. detsember – Jäälõhkujal Suur Tõll jõudsid Tallinna esimesed Soome vabatahtlikud.
- 30. november – Eesti rahaühikuks kinnitatakse Eesti mark
[redigeeri] Sündinud
- 26. jaanuar – Nicolae Ceauşescu, Rumeenia diktaator
- 3. märts – Silvia Rannamaa, eesti noorsookirjanik ja novellist
- 14. juuli – Ingmar Bergman, rootsi filmirežissöör ja teatrilavastaja
- 18. juuli – Nelson Mandela, Lõuna-Aafrika Vabariigi president
- 11. detsember – Aleksandr Solženitsõn, Vene kirjanik ja dissident, Nobeli kirjandusauhind 1970
- 17. detsember – Woizlawa Feodora, Mecklenburgi hertsoginna
- 21. detsember – Kurt Waldheim, Austria poliitik
- 25. detsember – Anwar Sadat, Egiptuse poliitik, Nobeli rahuauhind 1978
[redigeeri] Surnud
- 8. jaanuar – Johannes Pääsuke, eesti filmioperaator
- 6. veebruar – Gustav Klimt, austria maalikunstnik ja graafik
- 10. veebruar – Ernesto Teodoro Moneta, itaalia patsifist, Nobeli rahuauhind 1907
- 23. veebruar – Adolf Friedrich VI, Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog
- 25. märts – Claude Debussy, prantsuse helilooja
- 5. aprill – George Tupou II, Tonga kuningas
- 13. aprill (ametlik kuupäev) – Jüri Vilms, Eesti riigimees
- 13. aprill – Lavr Kornilov, vene kindral
- 17. aprill – William Hope Hodgson, inglise kirjanik
- 20. aprill – Carl Ferdinand Braun, saksa füüsik, Nobeli auhind 1909
- 21. aprill – Friedrich II, Anhalti hertsog
- 17. juuli – Nikolai II, vene keiser
- 10. august – Aleksander Uurits, eesti kunstnik
- 13. september – Eduard, Anhalti hertsog
- 29. oktoober – Rudolf Tobias, eesti helilooja