Basiilika
Basiilika (kreeka stoa basilikē 'kuninglik koda') on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea - valgmiku. Juhul, kui need aknad puuduvad on tegemist pseudobasiilikaga.
[redigeeri] Antiikbasiilika
Vana-Kreekas oli basiilika basileuse valitsushoone.
Vana-Roomas kasutati basiilika tüüpi kohtu- ja turuhoonete juures.
Antiikbasiilika ühes otsas paiknes portikus ja teises apsiid, kus asus kohtuniku iste või jumala kujutis.
Vanim säilinud basiilika on Rooma Basilica Porcia (184 eKr).
[redigeeri] Sakraalne basiilika
Rooma basiilikad said varakristlaste kogunemiskohtadeks. Hiljem muutus see hoonetüüp valdavaks kirikute arhitektuuris. Eriti suurejoonelised olid keskaegsed romaani ja gooti basiilikad.
Tüüpilises basiilikas asub apsiidi ja pikihoone vahel kooriruum ja ristihoone ehk transept. Risti- ja pikihoone ristumiskohas moodustuva nelitise kohal asub kesktorn.
