Kommunistlik riik
Artikli neutraalsus on vaidlustatud! Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saab artikli arutelust. |
Kommunistlik riik on kommunistliku partei võimu all olev riik.
Sisukord |
[redigeeri] Nimetus
Nimetus kommunistlik riik on vastuoluline. Enamik neid riike ei nimetanud endid ise kommunistlikeks, vaid sotsialistlikeks riikideks, kuna vastavalt marksismi teooriale pidi kommunism saabuma alles hiljem. Termin läks käibele lääneriikides mittemarksistide hulgas, kes marksismi ei tundnud või ei võtnud seda tõsiselt.
[redigeeri] Teke
Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolševike) vägivaldsest võimuhaaramisest (oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal. Enamik järgmisi kommunistlikke riike tekkisid Nõukogude ekspansioonipoliitika ja otsese sõjalise sekkumise tulemusena.
[redigeeri] Ühisjooni
[redigeeri] Diktatuur
Kommunistlik riik on üldreeglina totaalne riik. Kõik teised poliitilised parteid ja organisatsioonid likvideeritakse või allutatakse kommunistliku partei täielikule kontrollile. Riigi valitsemine toimub partei diktatuuri alusel. Kommunistliku partei ladvikust kujuneb välja valitsev eliit; partei juhist saab faktiline riigipea ja diktaator.
[redigeeri] Vabaduste piiramine
Valimised jm demokraatlikud institutsioonid kaotatakse või muudetakse farsiks. Ajakirjandus, massimeedia, trükisõna, kunstilooming allutatakse tsensuurile.
[redigeeri] Käsumajandus
Majandus riigistatakse ning seda juhitakse käsumajanduse korras, partei diktaadi kohaselt. Eraomand ja ettevõtlus likvideeritakse ja keelustatakse. Välismajanduslikes suhetes eelistatakse autarkiat.
[redigeeri] Militarism
Sõjaväe kõrgem juhtkond kujuneb üheks priviligeeritud seisuseks. Relvastuse arendamisel on peatähelepanu ründerelvastusel. Majandusharudest eelistatakse sõjatööstuse vajadusi: rasketööstust, metallurgiat, energeetikat. Pärast II Maailmasõda pälvib erilist tähelepanu tuumaenergeetika ja raketitehnoloogia.
[redigeeri] Inimsusevastased kuriteod
Toimuvad massilised arreteerimised, küüditamised, tapmised jm inimsusevastased kuriteod. Valitseb salapolitsei terror, hirmu ja usaldamatuse õhkkond. Vangide töö rakendatakse eelkõige sõjamajanduse edendamiseks.
[redigeeri] Elatustaseme langus
Elatakse pideva kaubapuuduse (defitsiidi) tingimustes. Tarbekaupade ja teenuste kvaliteet langeb. Rahva elatustase võib langeda kuni näljahädade ja massilise suremuseni.
[redigeeri] Agressiivne välispoliitika
Välispoliitika on reeglina endassetõmbunud, usaldamatu ja agressiivne. Mittekommunistlikke riike peetakse vaenlasteks. Sageli ei usaldata ka teisi kommunistlikke riike.
[redigeeri] Sotsiaalsed hüved
Tasuta haridus ja arstiabi ning riiklikud pensionid tagatakse kõigile.
[redigeeri] Kommunistlikke riike
Loetletud maade tähestikulises järjekorras. Sulgudes järgneb riigi või riigi osa nimi kommunistliku režiimi ajal ning režiimi kehtimise aastad.
- Afganistan (Afganistani Demokraatlik Vabariik, 1978–1992)
- Albaania (Albaania Rahvavabariik 1946–1976; Albaania Sotsialistlik Vabariik 1976–1991)
- Angola (Angola Rahvavabariik, 1975–1992)
- Baieri (Baieri Nõukogude Vabariik, 1919)
- Benin (Benini Rahvavabariik, 1975–1990)
- Bulgaaria (Bulgaaria Rahvavabariik, 1946-1990)
- Burkina Faso (Ülem-Volta, 1983–1984; Burkina Faso, 1984–1987)
- Cabo Verde
- Eesti (Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik NSVL koosseisus, 1940-1991)
- Etioopia (1974-1987; Etioopia Rahvademokraatlik Vabariik, 1987-1991)
- Galiitsia (Galiitsia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, 1920)
- Grenada (Grenada Rahvarevolutsiooniline Valitsus, 1979–1983)
- Guinea-Bissau
- Iraan (Pärsia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, 1920-1921)
- Lõuna-Jeemen (Jeemeni Rahvademokraatlik Vabariik, 1969–1990)
- Jugoslaavia (Jugoslaavia Demokraatlik Föderatiivne Vabariik, 1945–1946; Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik, 1946–1963; Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, 1963–1992)
- Hiina (Hiina Nõukogude Vabariik, 1931–1934; Hiina Rahvavabariik, 1949-)
- Kambodža (Demokraatlik Kampuchea, 1975–1979; Kampuchea Rahvavabariik, 1979–1989)
- Kongo Vabariik (Kongo Rahvavabariik, 1970–1992)
- Põhja-Korea (Korea Rahvademokraatlik Vabariik, 1948-)
- Kuuba (Kuuba Vabariik, 1959 (1961)-)
- Laos (Laose Rahvademokraatlik Vabariik, 1975-)
- Leedu (Leedu Nõukogude Sotsialistlik Vabariik NSVL koosseisus, 1940-1991)
- Liibüa (Suur Liibüa Araabia Sotsialistlik Rahvadžamahirija, 1969-)
- Läti (Läti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik NSVL koosseisus, 1940-1991)
- Madagaskar (Madagaskari Demokraatlik Vabariik, ? 1976-1993)
- Mongoolia (Mongoolia Rahvavabariik, 1924-1992))
- Mosambiik (Mosambiigi Rahvavabariik 1975–1990)
- Nicaragua
- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, 1922-1991
- Poola (1944-1952; Poola Rahvavabariik, 1952-1989)
- Rumeenia (Rumeenia Rahvavabariik, 1947–1965; Rumeenia Sotsialistlik Vabariik, 1965–1989)
- Saksa DV (Saksa Demokraatlik Vabariik, 1949–1990)
- Somaalia
- Soome (Soome Sotsialistlik Tööliste Vabariik, 1918; Soome Demokraatlik Vabariik, 1939–1940)
- Tšehhoslovakkia (Tšehhoslovakkia Rahvavabariik, 1948–1960; Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik, 1960–1990)
- Tšiili
- Ungari (Ungari Rahvavabariik, 1949–1989)
- Venemaa (Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik, (1917) 1918–1922 (1991); NSVL koosseisus 1922-1991)
- Vietnam (Vietnami Demokraatlik Vabariik, 1946–1976; Vietnami Sotsialistlik Vabariik)
[redigeeri] Kirjandus
- Nikolai Berdjajev. "Vene kommunismi lätted ja tähendus." "Akadeemia", nr 8, 1989 — nr 5, 1990.
- Mauno Koivisto. "Vene idee." (Kirjastus Olion, 2002.) ISBN 9985663039
- Richard Pipes. "Kommunism. Lühiajalugu." (Kirjastus Ilmamaa, 2005.) ISBN 9985770730
- Kommunismi must raamat. "Kuriteod, terror ja repressioonid." (Kirjastus Varrak, 2000). ISBN 9985301900
- "Vilniuse tribunali kohtuotsus 2000." (Eesti Represseeritute Registri Büroo, 2003.) ISBN 9985909666