Rumeenia
|
|||||
Riigikeel | rumeenia | ||||
Pealinn | Bukarest | ||||
President | Traian Băsescu | ||||
Peaminister | Călin Popescu-Tăriceanu | ||||
Pindala | 238 391 km² | ||||
Rahvaarv (2002) Rahvastiku tihedus |
21 698 181 91,3 in/km² |
||||
Iseseisvus | 9. mai 1877 | ||||
Rahaühik | leu (RON) | ||||
Ajavöönd | maailmaaeg +2/+3 | ||||
Riigihümn | Deşteaptă-te, române! | ||||
Üladomeen | .ro | ||||
Maakood | 40 |
Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere idarannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi. Idaosa ümbritsevad Karpaadid. Riik piirneb põhjast ja kirdest Ukrainaga, kirdest Moldovaga, läänest Ungari ning Serbiaga ja lõunast Bulgaariaga.
Sisukord |
[redigeeri] Loodus
[redigeeri] Pinnamood
Umbes 30% riigi territooriumist katavad mäed. Peamised ahelikud on Ida-Karpaadid ja Transilvaania Alpid. Mõned Ida-Karpaatide mäetipud ulatuvad üle 2200 m üle merepinna. Transilvaania Alpide ja ühtlasi Rumeenia kõrgeim tipp Moldoveanu on 2544 m kõrgusel merepinnast. Läänes on väiksem mägede piirkond Lääne-Rumeenia mäed, mille kõrgus ületab 1800 m merepinnast.
Mägede ümber on küngaste ja kiltmaade alad. Ida-Karpaatidest ida pool on Moldova kõrgustik, lääne pool on suur Transilvaania platoo. Idas ulatub Doonau jõest Musta mereni Dobrudža platoo. Eelmäestikest ja kiltmaadest lõuna pool laiub suur Valahhia madalik. Lääne-Rumeenias laiub Lääne-Rumeenia mägedest kuni Ungari piirini väiksem Tisza jõe tasandik. Teine tasane ala on Doonau delta. Deltas on sood, leetseljakud ja ujuvad pilliroosaared.
[redigeeri] Siseveekogud
Pikim jõgi on Doonau, mis voolab 1075 km pikkuselt läbi Rumeenia territooriumi Musta merre. Enamik teisi jõgesid on Doonau lisajõed. Suuremad jõed on Jiu, Olt, Argeş ja Ialomiţa, mis kõik voolavad läbi Valahhia tasandiku. Siret ja Prut saavad alguse kirdest. Pikkuselt teine jõgi Mureş voolab 768 km lääne poole, et suubuda Ungaris Doonau lisajõkke Tiszasse.
Suuri järvi ei ole.
[redigeeri] Mullad
Rumeenia mullad on väga mitmekesised. Kõige viljakamad on tasandike mustmullad, kuid suur osa riigist on kaetud keskmise viljakusega pruunide metsamuldadega. Mägedes ja küngastel on mullad vähem viljakad.
[redigeeri] Kliima
Valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuumad ja talved on külmad. Mägedes on eriti karmid talved. Sademete hulk on piirkonniti erinev, kõige rohkem sajab mägedes. Kliima on põllumajandusele üldiselt soodne. Pealinnas Bukarestis, mis asub Valahhia tasandikul, on juuli keskmine temperatuur 23,3 °C ja jaanuari keskmine temperatuur –2,8 °C. Aastane keskmine sademete hulk on 580 mm.
[redigeeri] Taimed
Umbes veerand Rumeenia pinnast on kaetud metsadega, millest 60% on mägedes. Mägedes on kõige tavalisemad puud nulg ja kuusk. Madalamatel nõlvadel on kasvavad pöögi-, tamme- ja teiste lehtpuude metsad. Tasandikke katab rohi, puud kasvavad üksikult. Doonau deltas on suured pilliroo- ja teiste veetaimede alad.
[redigeeri] Loomad
Imetajatest võib mainida mägikitse, karu, ilvest, hirve, hunti, rebast, mäkra ja tuhkrut.
Linnuliike on palju, sealhulgas kotkad, raisakotkad ja kullid. Pelikanid on tavalised Doonau deltas.
On ka palju liike mere- ja mageveekalu.
[redigeeri] Maavarad
Rumeenias on mitmesuguseid maavarasid. Tähtsamad energiaallikad on maagaas ja nafta. Naftapuurimine algas juba 1850. aastatel ja varud on kokku kuivanud. Maagaasivarud on palju suuremad. Sütt on vähe.
Mineraalsetest maavaradest leidub vaske, boksiiti, rauamaaki, kroomi, mangaani ja uraani. On ka kulda, hõbedat ja teisi haruldasi metalle. Enamik nendest maardlatest on piisavad sisemaisteks vajadusteks, kuid rauamaaki tuleb importida.
[redigeeri] Riik
[redigeeri] Sümbolid
Rahvuslill on koerkibuvits.
[redigeeri] Haldusjaotus
Rumeenia jaguneb pealinnaks ja 41 maakonnaks:
[redigeeri] Rahvastik
Rumeenia elanikkonna rahvuslik koosseis aastal 2002 oli jägmine:
Elanike arv on alates 1990. aastast vähenenud negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu.
Suuremad linnad on Bukarest, Iaşi, Constanţa, Timişoara, Galaţi, Cluj-Napoca, Craiova ja Braşov.
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) | |
---|---|
Ameerika Ühendriigid | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Island | Itaalia | Kanada | Kreeka | Leedu | Luksemburg | Läti | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Türgi | Ungari |