Läti

See artikkel räägib riigist; samanimeliste külade kohta vaata lehelt Läti (täpsustus).

Läti Vabariik
Latvijas Republika

Läti lipp	Läti vapp

ametlik keel

president

peaminister

Aigars Kalvītis

pindala

64 589 km²

rahvaarv (2006)
rahvastiku tihedus

2 294 000
35,5 in/km²

iseseisvus
- kuulutatud
- tunnustatud

Venemaast
18. novembril 1918
11. augustil 1920

Dievs, svētī Latviju

üladomeen

.lv

maakood

371

Läti (läti keeles Latvija) on vabariik Euroopa kirdeosas. Läänemere-äärne Läti on üks kolmest Balti riigist. Riik piirneb põhjas Eestiga, idas Venemaaga, kagus Valgevenega ja lõunas Leeduga.

[redigeeri] Loodus

[redigeeri] Pinnamood ja veekogud

Läti ala moodustab osa Ida-Euroopa lauskmaast. Ta on kaetud liustikusetetega, millest mõned on moodustanud künkaid.

Lääne-Lätis on Kurzeme kõrgustik, mis ulatub üle 180 m üle merepinna. Kirde-Lätis on Vidzeme kõrgustik, millel on üle 300 m ulatuvaid tippe, millest kõrgeim ja ühtlasi Läti kõrgeim on Gaiziņkalns (312 m). Kagu-Lätis on madalam Latgale kõrgustik, kus leidub palju väikesi järvi.

Enamik maast on madalik. Riigi keskosas on Zemgale tasandik. Vidzeme kõrgustikku ümbritsevad Kesk-Läti madalik ja Ida-Läti madalik. Need on kohati soised, seal leidub väikesi järvi ning neid läbib arvukalt jõgesid, millest suurim on Daugava.

Riigis on üle 12 000 valdavalt väikese jõe ja üle 3000 järve.

[redigeeri] Kliima

Läti kliima on parasvöötme üleminekukliima, sarnaselt Eestile. Kliima on pilvine, jahe ja niiske.

Riia laht kipub talvel külmuma, kuid ülejäänud rannik on jäävaba.


Liepāja	Riia	Daugavpils

[redigeeri] Taimestik

Suur osa Lätist on kaetud metsadega.

[redigeeri] Riik

[redigeeri] Haldusjaotus. Regioonid

Läti jaguneb halduslikult 26 rajooniks ja 7 rajooni staatusega linnaks. Need rühmituvad mitteametlikult Riia linnaks ja neljaks ajalooliseks piirkonnaks:

[redigeeri] Valimised

1993. aasta Läti parlamendivalimised
1995. aasta Läti parlamendivalimised
1998. aasta Läti parlamendivalimised
2002. aasta Läti parlamendivalimised
2006. aasta Läti parlamendivalimised

[redigeeri] Valitsused

Enne põhiseadusliku korra taastamist:

Ivars Godmanise valitsus

Põhiseaduslikud:

Valdis Birkavsi valitsus
Māris Gailise valitsus
Andris Šķēle esimene valitsus
Andris Šķēle teine valitsus
Guntars Krastsi valitsus
Vilis Krištopānsi valitsus
Andris Šķēle kolmas valitsus
Andris Bērziņši valitsus
Einars Repše valitsus
Indulis Emsise valitsus
Aigars Kalvītise valitsus

[redigeeri] Rahvastik

Vaata artiklit Läti linnad

[redigeeri] Majandus

[redigeeri] Ajalugu

Inimene sai Läti territooriumile ilmuda pärast jääaja lõppu. Kui jää 13 kuni 14 000 aastat tagasi taandus, moodustus Läänemere lohus mageveeline Balti jääpaisjärv, millesse Daugava suubus Salaspilsi kohal. Kliima oli arktiline. Paljastele moreenidele ilmus tundrataimestik (sammal, puusammal, tundrakask ja -paju). Loomadest olid esindatud põhjapõder, rebane, ilves, hunt ja teised. Moodustusid muutuvad mere-, jõe- ja järvekaldad, millest tekkisid tänaseni säilinud pinnavormid kaldaterrasside ja -nõgudena.

Juba 9. aastatuhandel eKr olid Läti territooriumil Balti jääpäisjärve, Lubānsi järve ja sellesse suubuvate jõgede kallastel inimeste eluasemed (Laukskola, Sēlpils).

[redigeeri] Kultuur

[redigeeri] Lätiga seotud isikud

Jānis Cimze

[redigeeri] Välislingid

Euroopa Liit (EL)
Austria \| Belgia \| Eesti \| Hispaania \| Holland \| Iirimaa \| Itaalia \| Kreeka \| Küpros \| Leedu \| Luksemburg \| Läti \| Malta \| Poola \| Portugal \| Prantsusmaa \| Rootsi \| Saksamaa \| Slovakkia \| Sloveenia \| Soome \| Suurbritannia \| Taani \| Tšehhi \| Ungari

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO)
Ameerika Ühendriigid \| Belgia \| Bulgaaria \| Eesti \| Hispaania \| Holland \| Island \| Itaalia \| Kanada \| Kreeka \| Leedu \| Luksemburg \| Läti \| Norra \| Poola \| Portugal \| Prantsusmaa \| Rumeenia \| Saksamaa \| Slovakkia \| Sloveenia \| Suurbritannia \| Taani \| Tšehhi \| Türgi \| Ungari