1960
1960. aasta
Sajandid: 19. sajand - 20. sajand - 21. sajand
Aastakümned: 1910. aastad 1920. aastad 1930. aastad 1940. aastad 1950. aastad - 1960. aastad - 1970. aastad 1980. aastad 1990. aastad 2000. aastad 2010. aastad
Aastad: 1955 1956 1957 1958 1959 - 1960 - 1961 1962 1963 1964 1965
Sisukord |
[redigeeri] Sündmused maailmas
[redigeeri] Jaanuar
- ...
[redigeeri] Veebruar
- 18. veebruar – Algasid VIII taliolümpiamängud Squaw Valleys, USA-s
[redigeeri] Märts
- ...
[redigeeri] Aprill
- ...
[redigeeri] Mai
[redigeeri] Juuni
- ...
[redigeeri] Juuli
[redigeeri] August
- 18. august – USA-s Illinoisis paisati müüki esimene vabalt kättesaadav antibeebipill Enovid 10.
- 19. august – Nõukogude sputniku pardal lennutati kosmosesse koerad Belka ja Strelka.
- 25. august – Algasid XVII suveolümpiamängud Roomas, Itaalias
[redigeeri] September
- ...
[redigeeri] Oktoober
- 20. oktoober – Londonis algas kohtuprotsess kirjastuse Penguin Books üle, mis avaldas David Herbert Lawrence'i kõlvatuks peetud "Lady Chatterley armukese".
- 21. oktoober – Suurbritannias lasti vette esimene tuumaalveelaev HMS Dreadnought.
[redigeeri] November
- ...
[redigeeri] Detsember
- ...
[redigeeri] Sündmused Eestis
- 20. ja 21. juuli - "väike laulev revolutsioon". Tallinnas toimus 15. üldlaulupidu - esimene laulupidu praeguse laulukaare all. Ametlik esimene kontsert jäeti ära paduvihma tõttu, mis põhjustas linnas üleujutuse. Lavale koguneda jõudnud lauljad hakkasid aga omaalgatuslikult laulma armastatumaid laule ning ärgitasid dirigentegi end juhatama. Tehti kooriliikide võistlusi jne. Järgmisel päeval, 21. juulil toimus ajaloo pikim, 8-tunnine laulupeokontsert, sest 1. päeva kava oli teise päeva üle toodud. Peo lõpus hakkasid koorid omaalgatuslikult, ilma dirigendita laulma Gustav Ernesaksa - Lydia Koidula "Mu isamaa on minu arm", mida ametlikku kavasse ei olnud lülitatud. Autor tuli laulu poole pealt juhatama. Kõigil järgmistel laulupidudel on Ernesaksa "Mu isamaa..." olnud traditsiooniliselt kavas viimase või eelviimase lauluna ning selle esitamise ajal seisavad inimesed püsti - laul kujunes "teiseks rahvushümniks".
[redigeeri] Sündinud
- 1. jaanuar – Toomas Vitsut, Eesti poliitik
- 7. märts – Ivan Lendl, Tšehhoslovakkia tennisist
- 9. märts – Linda Fiorentino, näitleja
- 21. märts – Ayrton Senna, Brasiilia Vormel 1 piloot
- 27. märts – Heiki Vilep, eesti lastekirjanik ja luuletaja
- 2. aprill – Linford Christie, Suurbritannia kergejõustiklane
- 9. aprill – Jaak Aab, eesti poliitik
- 11. mai – Jürgen Schult, saksa kettaheitja
- 12. mai – Aivar Mäe, eesti koori- ja teatrijuht
- 22. aprill – Mart Laar, eesti poliitik ja ajaloolane
- 2. september – Kristin Halvorsen, norra poliitik
- 10. september – Colin Firth, inglise näitleja
- 14. oktoober – Steve Cram, briti kergejõustiklane
- 10. november – Neil Gaiman, ulmekirjanik ja koomiksite autor
- 25. november – John F. Kennedy, Jr., president John F. Kennedy poeg
- 30. november – Gary Lineker, inglise jalgpallur
- 10. detsember – Kenneth Branagh, briti näitleja ja filmirežissöör
[redigeeri] Surnud
- 4. jaanuar – Albert Camus, prantsuse kirjanik ja filosoof; Nobeli kirjanduspreemia laureaat 1957
- 8. mai – Hugo Alfvén, rootsi helilooja
- 30. mai – Boriss Pasternak, vene kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1958
- 25. juuni – Walter Baade, saksa astronoom
- 22. august – Johannes Sikkar, eesti poliitik
- 22. august – Eduard Pütsep, eesti maadleja
- 29. august – Benedictus Springer, hollandi kabetaja
- 2. november – Anni Holdmann, saksa jooksja
- 5. november – August Gailit, eesti kirjanik
