Galiitsia

Galiitsia (poola keeles Galicja ehk Halicz, ukraina keeles Галичина (Galõtšõna)) on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel.

Galiitsia piirneb lõunast Metsa-Karpaatidega, loodest Visla jõega, põhjast Sani jõe suudme ja Zbrutši jõe lätte vahelise joonega ning kagust Zbrutši, Dnestri ja Tšeremoši jõega.

Alates umbes 1800. aastast kuulub Galiitsia koosseisu piirkond Karpaatidest lõunas, Väike-Poolast idas ning Transilvaaniast ja Moldovast põhjas ja loodes.

Ala moodustas terviku 1772–1918 Austria kroonimaana ja aastani 1939 Poola osana. Praegu ei kasutata Galiitsia nime ei Poolas ega Ukrainas.

[redigeeri] Nimi

Galiitsia on nime saanud oma kunagise keskuse, Ukrainas asuva Galõtši (ukraina keeles Галич, poola keeles Halicz).

Mõned ajaloolased arvavad, et Galiitsia nimi on jälg selle kunagistest asukatest idagallialastest, kellelt on võib-olla nime saanud ka Galaatia Anatoolias ning Galaţi maakond Rumeenias. Teise oletuse kohaselt on Galiitsia nimi seotud Galõtši ümbruses nähtud vareste või künnivarestega. Mõned ajaloolased arvavad, et see nimi kanti Moldova linnale Galaţile üle 13. või 14. sajandil, kui Galiitsia-Volõõnia riik ulatus päris-Galiitsiast üle Moldova Musta mereni välja.

[redigeeri] Ajalugu

Arvatavasti oli suur osa Galiitsiast Suur-Määri vürstiriigi koosseisus.

Ühe kroonika järgi võttis Kiievi-Vene riigi valitseja 981 sõjaretkel Poola piirile üle Puna-Vene linnad.

11. sajandil läks piirkond lühikeseks ajaks (1018–1031) Poola võimu alla ning seejärel tagasi Venele. 1087–1253 oli Galiitsia Kiievi-Vene õigusjärglasena autonoomne vürstiriik. Umbes 1200 ühendati Galiitsia Volõõniaga Galiitsia-Volõõnia riigiks. Aastatel 1253–1340 oli see riik Kuldhordi vasallkuningriik. Sel ajal viisid Galiitsia vürstid pealinna üle Galõtšist Lvivi. Nad püüdsid leida paavstilt tuge ja Euroopast liitlasi mongolite vastu.

1340–1349 oli Galiitsia iseseisev kuningriik kuningas Lubarti (Lubko, Lubartas, Dymitr; ca 1300 – 1384) valitsemisel. Umbes 1340–1349 vallutati Galiitsia Poola kuninga Kazimierz III poolt ning liidendati 1349 Poola provintsiks. 1372–1387 kuulus Galiitsia Ungarile. Volõõnia koos Kiieviga läks Leedu Suurvürstiriigi kontrolli alla.

Pärast seda oli Galiitsia Poola valdus, mida nimetati Ruteenia vojevoodkonnaks. Lisaks kohalikule idaslaavi elanikkonnale asus sinna palju poolakaid ning samuti arvukalt juute ja armeenlasi. Sel ajal ehitati palju kastelle ning rajati mõned uued linnad: Stanisławów (praegu Ivano-Frankivsk ja Krystynopol (praegu Tšervonograd).

1772 kaotas Poola suurema osa Galiitsiast esimese Poola jagamise käigus Austriale. Austria Habsburgid omandasid Galiitsia, tuginedes Ungari vanale pretensioonile selle territooriumi peale. Austria osana nimetati seda Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriigiks kahe keskaegse idaslaavi vürstiriigi Galiitsia ja Włodzimierzi järgi. Piirkonna tuumikala oli tuntud Puna-Vene nime all. Austria Galiitsia koosseisu lisati ka suur osa Väike-Poolast. Pealinn oli Łwów (Lemberg; praegune Lviv), kus täielikult domineeris poola aristokraatia, kuigi provintsi idaosas elasid idaslaavlased (ukrainlased ehk ruteenid, nagu Habsburgid oma riigi sisse jäävaid ukrainlasi nimetasid). Galiitsia idaosas elas ka arvukalt poolakaid ja juute. Austria Galiitsia vastliidetud lääneosas olid valdavas ülekaalus poolakad. Galiitsia oli Austria suurim kroonimaa, ja üks vaesemaid.

Kui Austria surus maha Krakówi iseseisva vabariigi iseseisvuse, läks see linn 1846 Austria Galiitsia koosseisu. 1786–1849 kuulus Galiitsia koosseisu Bukoviina.

Alates 1868. aastast oli Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik Austria-Ungari kroonimaa (ametlikult võrdväärne 16 ülejäänud kroonimaaga), kus ametlikuks keeleks oli poola keel.

Esimese maailmasõja ajal võitlesid Austria-Ungari ja Venemaa ägedalt Galiitsia pärast.

26. juulil 1917 sai Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik täiesti iseseisvaks. 1. novembril 1918 sai Lääne-Galiitsia taastatud Poola Vabariigi osaks. Ida-Galiitsia kuulutas end 14. novembril Biała Cerkiewis (praegu Bila Tserkva) koos Bukoviina ja Taga-Karpaatiaga iseseisvaks Lääne-Ukraina Vabariigi nime all ja püüdis moodustada koos Ida-Ukrainaga ühtset Ukraina riiki. Varsti võtsid Ida-Galiitsia üle poolakad. Ida-Galiitsia taasühendamine sai rahvusvahelise tunnustuse 1923. Poola valitses seda osaliselt ukraina elanikkonnaga piirkonda 1939. aastani, mil Nõukogude Liit pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist okupeeris selle ja liidendas Ukraina NSV-ga. 1939 okupeeris Saksamaa Lääne-Galiitsia. Galiitsia juudid hävitati.

Liitlasriigid tunnustasid 1945 Ida- ja Lääne-Galiitsia vahelist piiri. Pärast Teist maailmasõda oli Ida-Galiitsia jälle Ukraina NSV koosseisus. Poolakad asustati ümber Poola, põhiliselt sellele alale, mida varem olid koloniseerinud sakslased. Ukrainlased asustati ümber Ukraina NSV-sse. 1991. aastast kuulub Ida-Galiitsia iseseisva Ukraina koosseisu.

[redigeeri] Linnad

Põhilised linnad on Lviv (Lvov, Lwów, Lemberg, Leopolis; suurim linn) idas ning Kraków ja Przemyśl (ukraina keeles Перемишль)läänes ning Ivano-Frankivsk (Івано-Франківськ; poola keeles Stanisławów).

[redigeeri] 1931. aasta demograafilised andmed

1931. aastal elas Poola Krakówi vojevoodkonnas (17 600 km²) 2 300 100 inimest. Łwówi vojevoodkonnas (28 400 km²) elas 3 126 300 inimest, neist 44,9% poolakad. Tarnopoli vojevoodkonnas (16 500 km²) elas 1 600 400 inimest, neist 49,3% poolakad. Stanisławówi vojevoodkonnas (16 900 km²) elas 1 480 300 inimest, neist 22,4% poolakad.

Järgnevas tabelis on Ida-Galiitsia rahvastikuandmed 1931. aastast. Tõenäoliselt on Łwówi vojevoodkonna puhul arvestatud ainult vojevoodkonna idaosa.

Tabel vajab toimetamist

Koht	Kokku	Poolakaid	%	Ukrainlasi	%	Juute	%	Teisi	%
Edela-Poola	5 053 186	2 007 215	39,7%	2 650 997	52,5%	353 928	7,0%	41 046	0,8%
Łwówi vojevoodkond
Bóbrka maakond	97 124	30 762	31,7%	60 444	62,2%	5533	5,7%	385	0,4%
Dobromili maakond	93 970	35 945	38,3%	52 463	55,8%	4997	5,3%	565	0,6%
Drohobyczi maakond	194 456	91 935	47,3%	79 214	40,7%	20 484	10,5%	2823	1,5%
Gródek Jagielloński maakond	85 007	33 228	39,1%	47 812	56,2%	2975	3,5%	992	1,2%
Jaworówi maakond	86 762	26 938	31,0%	55 868	64,4%	3044	3,5%	912	1,1%
Łwówi linn	312 231	198 212	63,5%	35 137	11,3%	75 316	24,1%	3566	1,1%
Łwówi maakond	142 800	80 712	56,5%	58 395	40,9%	1569	1,1%	2124	1,5%
Mościska maakond	89 460	49 989	55,9%	37 196	41,6%	2164	2,4%	111	0,1%
Rudki maakond	79 170	38 417	48,5%	36 254	45,8%	4247	5,4%	252	0,3%
Sambori maakond	133 814	56 818	42,5%	68 222	51,0%	7794	5,8%	980	0,7%
Żółkiewi maakond	95 507	35 816	37,5%	56 060	58,7%	3344	3,5%	287	0,3%
Brzozówi maakond	10 109	4484	44,4%	5120	50,6%	338	3,3%	167	1,7%
Jaroslawi maakond	47 668	29 482	61,8%	17 212	36,1%	706	1,5%	268	0,6%
Lesko maakond	60 120	17 837	29,7%	34 457	57,3%	6960	11,6%	866	1,4%
Lubaczówi maakond	51 885	23 686	45,7%	24 470	47,2%	3503	6,8%	226	0,4%
Przemyśli maakond	104 361	55 108	52,8%	47 380	45,4%	1638	1,6%	235	0,2%
Rawa Ruska maakond	107 594	23 063	21,4%	72 638	67,5%	10 325	9,6%	1568	1,5%
Sanoki maakond	12 395	6140	49,5%	5891	47,5%	363	2,9%	1	0,0%
Sokali maakond	55 677	21 681	38,9%	30 867	55,4%	2826	5,1%	303	0,5%
Turka maakond	112 385	25 673	22,8%	78 884	70,2%	7492	6,7%	336	0,3%
Kokku	1 972 495	885 926	44,9%	903 984	45,8%	165 618	8,4%	16 967	0,9%

Tarnopoli vojevoodkond
Borszczówi maakond	103 277	46 153	44,7%	52 612	50,9%	4302	4,2%	210	0,2%
Brody maakond	91 48	32 43	36,%	50 490	55,3%	7640	8,4%	275	0,3%
Brzeżany maakond	103 824	48 168	46,4%	51 757	49,9%	3716	3,6%	183	0,2%
Buczaczi maakond	139 062	60 523	43,5%	70 336	50,6%	8059	5,8%	144	0,1%
Czortkówi maakond	84 008	36 486	43,4%	40 866	48,6%	6474	7,7%	182	0,2%
Kamionka Strumiłowa maakond	82 111	41 693	50,8%	35 178	42,8%	4737	5,8%	503	0,6%
Kopyczyńce maakond	88 614	38 158	43,1%	45 196	51,0%	5164	5,8%	96	0,1%
Podhajce maakond	95 663	46 710	48,8%	45 031	47,1%	3464	3,6%	458	0,5%
Przemyślany maakond	89 908	52 269	58,1%	32 777	36,5%	4445	4,9%	417	0,5%
Radziechówi maakond	69 313	25 427	36,7%	39 970	57,7%	3277	4,7%	639	0,9%
Skałati maakond	89 215	60 091	67,4%	25 369	28,4%	3654	4,1%	101	0,1%
Tarnopoli maakond	142 220	93 874	66,0%	42 374	29,8%	5836	4,1%	136	0,1%
Trembowla maakond	84 321	50 178	59,5%	30 868	36,6%	3173	3,8%	102	0,1%
Zaleszczyki maakond	72 021	27 549	38,3%	41 147	57,1%	3261	4,5%	64	0,1%
Zbarażi maakond	65 579	32 740	49,9%	29 609	45,2%	3142	4,8%	88	0,1%
Zborówi maakond	81 413	39 624	48,7%	39 174	48,1%	2522	3,1%	93	0,1%
Złoczówi maakond	118 609	56 628	47,7%	55 381	46,7%	6066	5,1%	534	0,5%
Kokku	1 600 406	789 114	49,3%	728 135	45,5%	78 932	4,9%	4225	0,3%

Stanisławówi vojevoodkond
Dolina maakond	118,373	21,158	17.9%	83,880	70.9%	9,031	7.6%	4,304	3.6%
Horodenka maakond	92,894	27,751	29.9%	59,957	64.5%	5,031	5.4%	155	.2%
Kałuszi maakond	102,252	18,637	18.2%	77,506	75.8%	5,109	5.0%	1,000	1.0%
Kołomyja maakond	176,000	52,006	29.5%	110,533	62.8%	11,191	6.4%	2,270	1.3%
Kosówi maakond	93,952	6,718	7.2%	79,838	85.0%	6,730	7.2%	666	.7%
Nadwórna maakond	140,702	16,907	12.0%	112,128	79.7%	11,020	7.8%	647	.5%
Rohatyni maakond	127,252	36,152	28.4%	84,875	66.7%	6,111	4.8%	114	.1%
Stanisławówi maakond	198,359	49,032	24.7%	120,214	60.6%	26,996	13.6%	2,117	1.1%
Stryj maakond	152,631	25,186	16.5%	106,183	69.6%	15,413	10.1%	5,849	3.8%
Śniatyńi maakond	78,025	17,206	22.1%	56,007	71.8%	4,341	5.6%	471	.6%
Tłumaczi maakond	116,028	44,958	38.7%	66,659	57.5%	3,677	3.2%	734	.6%
Żydaczówi maakond	83,817	16,464	19.6%	61,098	72.9%	4,728	5.6%	1,527	1.8%
Kokku	1,480,285	332,175	22.4%	1,018,878	68.8%	109,378	7.4%	19,854	1.3%