Biotiin

See artikkel vajab toimetamist

Biotiini keemiline struktuur

Vitamiin H ehk biotiin on antiseborroilise toimega vesilahustuv vitamiin.

Sisukord

1 Saamine ja depood
- 1.1 Allikad
- 1.2 Imendumine
2 Biofunktsioon
3 Defitsiit
4 Manustamine

[redigeeri] Saamine ja depood

Loomsete ja taimsete produktidega seedekulglasse sattuv vitamiin H on valk-seotud. Valgu proteolüüsil seedekulglas jääb järele biotsütiin, mis biotinaasi toimel annab vaba vitamiin H. Vaba biotiin imendub peamiselt Na-sõltuva aktiivse transpordina ja põhiosas peensoole ülaosast. Suuremate koguste puhul kasvab mõnevõrra difusioonina imenduv hulk. Soole mikrofloora toodetav biotiin jääb seotuks ja sellest imendub vaid 8-15%.

[redigeeri] Allikad

Maks, neerud, muna, pärm.

[redigeeri] Imendumine

Imendumist pärsib liigne alkohol, antibiootikumid ja toore kanamuna glükoproteiin avidiin. Viimane seob biotiini ja tekkiv kompleks ei allu seedeensüümidele. Keetmine/praadimine lõhustab ja seega inaktiveerib avidiini.

Imendunud biotiini transpordib organismis plasmaalbumiin. Biotiini akumuleerivad maks, neerud, ka neerupealised ja aju.

Eritatakse uriini ja väjaheidetega.

[redigeeri] Biofunktsioon

Bioroll avaldub karboksülaaside koensüümina. Biotiin-sõltuvat karboksüülimist vajab:

glükoosi ehk veresuhkru süntees
rasvhapete süntees (sh ka pikaahelaliste PUFA-de süntees)
hargnenud ahelaga aminohapete katabolism
foolhappe, pantoteenhappe ja vitamiin B₁₂ metabolism

[redigeeri] Defitsiit

Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside puhul defitsiiti ei ole. Siiski on nüüdisaja tingimustes süvenemas tendents tema mõningase defitsiidi kujunemiseks. Selle põhjuseks on :

biotiini biosaadavus taimsete allikate puhul on suhteliselt madal
üha enam esineb soolte tegevust pärssivaid situatsioone- alkoholi liigtarvitamine, antibiootikumide kestev manustamine jne.

Defitsit tekitab probleeme rasvhapete ja glükoosi sünteesis ning hargnenud ahelaga aminohapete katabolismis.

Defitsiidi esmatunnused:

isutus
lihaste valulikkus
kuiv nahk
unetus

Sügava defitsiidi tunnuseks vitamiini kestval puudumisel on spetsiifiline dermatiit- seborröa ehk patoloogiline rasuvoolus rasunäärmetest.

Toitumisest mittesõltuv ehk sekundaarne defitsiit tekib biotinaasi (sh päriliku) defitsiidi puhul. See pärsib nii biotiini imendumist kui ka vabanemist ensüümvalkudest ja uuesti kasutamist. Biotinaasi defitsiiti ilmneb imikutel, sümptomiteks on:

hüpotoonia
lihaskrambid
ketendav dermatiit
silma sidekesta põletik
nägemise atroofia.

Funktsionaalset taset organismis hinnatakse uriini biotiinitaseme määramise kaudu. Tema defitsiidi korral ilmub uriini suures koguses laktaati, metüülkrotanaati, hüdroksüisovaleraati, propionaati (propionaatne atsideemia).

[redigeeri] Manustamine

RDA on 0,30-0,55 mg.

Manustamine on hädavajalik defitsiidi tunnuste ilmnemisel. Tema oskuslik/adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne alkoholismi, depressiooni, mõlema diabeedi, dermatiitide, ekseemi jne puhul.

Teda peaks manustama koos tiamiini, foolhappe, pantoteenhappe, vitamiin C, püridoksiini, niatsiini, tiamiini, vitamiin E ja B₁₂.

Päevase ohutu totaalkoguse ülempiir on korduval manustamisel 500mg. Ühekordset ei teata. Toksilisust ei teata.

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org../../../b/i/o/Biotiin.html"

Kategooriad: Toimetamist ootavad (detsember 2006) | Vitamiinid