Religioon

Vajab toimetamist

Religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikud sünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. Tavaliselt defineeritakse religiooni usuna üleloomulikesse, pühadesse või jumalikesse jõududesse ning selle usuga seotud moraalinormide, tavade ja institutsioonide kogumit.

Religioon püüab anda vastuseid nendele küsimustele inimese ja universumi suhtest, millele teadus ei suuda vastata.

Üldiselt ollakse seisukohal, et religioon on sama vana kui inimkond.

Sõna pärineb ladina sõnast religio, mille etümoloogia on vaieldav. Üks võimalik tõlgendus on 'uuestisidumine'.

[redigeeri] Usundite liigitus

Sõnu religioon ja usund kasutatakse ka religiooni (laiemas tähenduses) erinevate sotsiaalselt organiseeritud vormide kohta. Usundeid on liigitatud mitmeti:

Jumalate arvu järgi: monoteistlikud ja polüteistlikud usundid.
Leviku järgi: maailmareligioonid ja rahvusreligioonid (mõnikord nimetatakse ka rahvausunditeks).
Inimese järgi: sisereligioon (tabu, esoteerika, usk, jms) ja välisreligioon (komme, tava, riitus, jumalateenistus, jms)
Komplitseerituse järgi: kõrgreligioonid ja teised (madalamad) religioonid (mõnikord nimetatakse ka rahvausunduteks; tänapäeval püütakse sellistest hinnangulistest liigitustest hoiduda.

[redigeeri] Religioon ja teadus

Teaduse varajases arengujärgus olid religioon, filosoofia ja loodusteadused sünkretistlikult põimunud. Teadusliku meetodi ja teadusliku maailmapildi areng tõi kaasa vastuolud religioossete õpetustega. Tänapäeval on täheldatav usulise ja teadusliku maailmavaate teatav leppimine ja lõimumine, kuid on ka fundamentalistlikke usulisi liikumisi, kes eitavad näiteks evolutsiooniteooriat. Mõned mõtlejad on püüdnud religiooni mõisteid ühendada füüsika uusimate uurimissuundadega, nii on sündinud nn kvantmüstika, Suure Paugu seostamine loomisaktiga, Jumala käsitlemine varjatud aine või energiana jms.