Neljapäev

See artikkel räägib nädalapäevast; amsambli kohta vaata artiklit Neljapäev (ansambel)

Vajab toimetamist

Neljapäev on nädala päev, millele eelneb kolmapäev ja järgneb reede. Eestis on neljapäev nädala neljas päev. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on neljapäev nädala viies päev.

Astroloogias on neljapäev planeet Jupiteri päev.

[redigeeri] Jumalad ja neljapäev

Neljapäev on seotud piksejumalaga.

Vanad eestlased on neljapäeva Taara auks pühendanud. Neljapäeva õhtut nimetati Tooru teeramise õhtuks, siis käidi hiies püha pidamas.

Ka germaania jumal Thor ehk Donar on seotud selle päevaga.

Neljapäev on hispaanias pühendatud planeet Jupiterile ja ka kirjutatakse jueves. Saksa keels on neljapäev kõuepäev - Donnerstag ehk Donner – kõu.

[redigeeri] Neljapäev on kalapäev

70. aastatel oli Nõukogude Liidus, sealhulgas Eesti NSV-s, sööklates ja restoranides neljapäeviti keelatud lihatoitude valmistamine ja pakkumine. Lubatud olid kalast valmistatud road. Seetõttu hakati rahvasuus neljapäeva nimetama kalapäevaks. Kreeklastel on kalapäev aga hoopis pühapäev.

Vanadel Eestlastel oli neljapäev ja laupäev need ehalkäimise päevad ja siis oli üle Eesti nisukest nalja, et need on päevad, mil tüdrukud ei tohtinud räimi süüa, sest muidu on õhtuks räimehais juures. Et neljapäev ja laupäev olid tuntud kui tüdrukute räimevabad päevad.

[redigeeri] Kaduneljapäev

Eestlaste kuukalendri ajaarvamises märgib kaduneljapäev alati vana poolkuu neljapäeva. Nädalapäevadest on neljapäev üldse üks olulisemaid. Arvati, et sel päeval sooritatud rituaalsed toimingud tagavad edu suurpuhastuses, putukate ja näriliste hävitamises. Samuti sunniti sel päeval taanduma mitmeid inimese endaga seotud hädasid. Näiteks konnasilmad, kae, liigne kehakaal ja muud haigused.

[redigeeri] Neljapäeva tööd

Neljapäeva peeti üldiselt õnnelikuks päevaks nagu laupäevagi.

Paarispäevana sobis neljapäev kõikide tööde alustamiseks, pulmapäevaks, ristimiseks ja ka oli sobilik päev kosjalkäiguks.

Sobilik töö oli karjalask, külv, lõikus, ohverdamine (käidi õhtuti hiies), arstimine.

Iseloomulik on õhtuste tööde keeld. Neljapäevaõhtuti kehtisid töökeelud igasuguste ringliikumisega seotud tööde kohta, nagu näiteks ketramine, villatööd näiteks lõngakerimine, varrastel kudumine, sukanõelumine. Keelust üleastumine toob kaasa lambaõnnetused. Ei tohtinud ka jahvatamine. Kuna tegemist oli piksejumaluse päevaga, siis olid keelatud müra põhjustavad tööd.

Neljapäeviti anti tavaliselt teenijatüdrukutele vaba õhtu.

Samuti harrastati neljapäeval nõidumist.