Brescia

Brescia
[ br'eša ]

itaalia Brescia

Pindala: 90 km²

sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²

Elanikke: 193 700 (2005)

koordinaadid: 45°32′ N 10°14′ E

Brescia uus ja vana katedraal

Tempio Capitolini varemed Brescias

Piazza della Loggia

Brescia on linn Itaalias Lombardia maakonnas Milanost 99 km idas, Brescia provintsi halduskeskus. Brescia on Milano järel suuruselt teine Lombardia linn. Ta asub 150 m kõrgusel merepinnast.

Brescia asub Alpide jalamil, kahe järve, Lago d'Iseo ja Garda vahel. Linna ümbritsevad viinamarjakasvatused (Franciacorta nõlvad läänes on andnud nime ka sealsetele kuulsatele veinidele).

Sisukord

1 Ajalugu
2 Arhitektuurimälestised ja vaatamisväärsused
- 2.1 Brescia piazzad
3 Välislingid

[redigeeri] Ajalugu

Brescia kohal asus algselt keldi asuala Brixia, mis aastast 225 eKr kuulus Roomale. Juba Hannibali sõjakäigu ajal toetasid nad roomlasi. 27 eKr rajas Augustus sinna tsivillkoloonia.

Aastal 452 rüüstas linna Attila. Pärast Rooma riigi langust kuulus linn langobardidele, hiljem Karl Suurele, frankidele ja Saksa-Rooma riigile.

Alates 1167 osales Brescia Lombardia Liiga koosseisus võitluses Saksa-Rooma keisrite vastu. Brescia katedraalis hoitakse reliikviana tahvlit pühalt härjavankrilt Carrocciolt, mis oli Lombardia Liiga sümboliks.

1339 läks linn Viscontide võimu alla, aastatel 1426–1796 allus ta Veneziale. Siis vallutas linna Napoleon, 1797 Austria, kes Viini kongressi otsusega linna endale saigi. 1848 puhkes austerlastevastane ülestõus, mis pärast raskeid tänavalahinguid 2. aprillil 1849 lüüa sai.

Itaaliale kuulub Brescia alates 1861. aastast.

[redigeeri] Arhitektuurimälestised ja vaatamisväärsused

San Salvatore basiilika (8. sajand)
Tempio Capitolino ehk Rooma-aegse kapitooliumitempli varemed (73 pKr) Piazza del Foro ümber
San Nazaro e San Celso kirik (18. sajand)
Brescia toomkirik ehk Rotonda (12. sajand)
Porta Bruciata keskaegne kaitseotstarbeline linnavärav Piazza della Loggia ääres
Santa Giulia klooster (12. sajand)

[redigeeri] Brescia piazzad

Brescia linnasüda on kogunenud nelja keskse piazza ümber. Piazza del Mercato on toidukaupluste päralt, Piazza della Vittoria oma lihtsa ja range kujunduse ning valeva marmorsillutisega on meenutus fašistiliku režiimi aegadest. Väljakutest kõige kaunim on Piazza della Loggia, mis on pärit 15. sajandist, mil Brescia kutsus enda päästmiseks Viscontide türannia käest valitsema Venezia. Venezia mõju on kõige paremini tajutav väljakule nime andnud kauni renessanss-lodža juures. Piazza Paolo VI on üks väheseid kahe toomkirikuga väljakuid Itaalias: 12. sajandist pärinev vana katedraal ehk Rotonda erineb suuresti uuemast maneristlikus stiilis raskepäraset uuest katedraalist.