Geograafilised koordinaadid
| Vajab toimetamist |
Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid.
Geograafiline laiuse ja geograafiline pikkuse abil määratakse mistahes punkti asukohta maakera pinnal või kaardil. Geograafiliste koordinaatide leidmiseks kasutatakse paralleele ja meridiaane.
Sisukord |
[redigeeri] Laius ja pikkus
Geograafiline koordinaatide süsteem on seotud Maa pöörlemisteljega. See määratleb kaks nurka, mida mõõdetakse Maa keskpunktist.
Geograafiline pikkus on nurk kokkuleppelisest nullmeridiaanist, mis läbib Greenwichi observatooriumi.
Laius mõõdab nurka antud punkti ja ekvaatori vahel. Laiuskraadid näitavad, kui kaugel põhjas (lühend: pl.) või lõunas (lühend: ll.) ollakse.
Pikkus mõõdab nurka antud punkti ja nullmeridiaani vahel, kusjuures null- ehk algmeridiaaniks on suurringjoon, mis läbib Greenwichi observatooriumi.
Algmeridiaanist ida pool asuvatel punktidel on idapikkus, algmeridiaanist lääne pool asuvatel aga läänepikkus.
- Kaugust ida poole mõõdetakse kraadides 0 - +180° idapikkust (tähistatakse E)
- Kaugust lääne poole mõõdetakse kraadides 0 - -180° läänepikkust (tähistatakse W).
Geograafiline pikkus kirjutatakse harilikult lühendatult: idapikkus – ip., läänepikkus – lp.
[redigeeri] Paralleelid ja meridiaanid
Ekvaatoriga paralleelsed ringjooned on paralleelid ehk laiusjooned ja pooluseid läbivad ringjooned on meridiaanid ehk pikkusjooned.
Paralleeliks on ekvatoriaaltasandiga paralleelne, ellipsoidiga lõikuv joon. Paralleelid on väikeringid välja arvatud ekvaator, mis on suurring ehk ortodroom. Ekvaatori pikkus on üle 40 000 km. Maa ellipsoidaalse kuju tõttu on paralleelide pikkus erinev.
Meridiaan on antud punkti ja Maa pöörlemistelge läbiva tasandi ning ellipsoidi lõikejoon. Meridiaani, mis läbib Greenwichi, nimetatakse algmeridiaaniks või nullmeridiaaniks (pikkus=0°). Erinevalt paralleelidest on kõik meridiaanid suurringjooned ega ole omavahel paralleelsed, nad lõikuvad põhja- ja lõunapoolusel.
[redigeeri] Lõunapookera ja põhjapoolkera
Ekvaator on Maa pöörlemisteljega ristuv Maad poolitava tasapinna lõikumisel ellipsoidiga tekkinud joon . Ta jagab Maakera kaheks võrdseks osaks: Lõunapoolkeraks ja Põhjapoolkeraks.
[redigeeri] Geograafiline laius
Geograafiline laius on nurk ekvatoriaaltasapinna ja antud punkti vahel, mida mõõdetakse kraadides.
- +0 - +90° põhjalaiust (tähistatakse N)
- -0 - -90° lõunalaiust (tähistatakse S)
- 0° on ekvaatori laiuskraad
- 90° N on põhjapooluse laiuskraad
- 90° S lõunapooluse laiuskraad
[redigeeri] Kraad, minut, sekund
...
[redigeeri] Astronoomilised ja geodeetilised koordinaadid
Täpsemas käsitluses jaotatakse geograafilised koordinaadid astronoomilisteks ja geodeetilisteks koordinaatideks.
Astronoomilised koordinaadid määratakse astonoomiliste vaatlustega loodjoone suhtes geoidi pinnal. (tähistus φ –laius ; λ – pikkus)
Geodeetilised koordinaadid määratakse geodeetiliste mõõtmistega referentsellipsoidi normaali suhtes ja taandatakse referentsellipsoidi parameetritest lähtudes selle pinnale. ( tähistus B – laius ; L – pikkus )
Astronoomilised ja geodeetilised koordinaadid ei ühti nn loodjoone kõrvalekalde tõttu.( so nurk referentsellipsoidi normaali ja loodjoone vahel sõltuvalt maastikust, ulatudes tasasel maa-alal 2-5 sekundit, mägedes kuni 60 sekundit)
Punktobjektidel (asulad, talud) antakse tingliku keskkoha koordinaadid (asulatel võimalikult ajaloolises keskmes), joonobjektidel (jõed, tänavad) lähte- ja suudmekoordinaadid, pindalaobjektidel (suurtel soodel vms) aga nn vähima piirneva ristküliku äärmise edela- ja kirdepunkti koordinaadid.
[redigeeri] Vaata lisaks
- Astronoomilised koordinaadid
- Geodeetilised koordinaadid
- Ekvaatoriline koordinaatide süsteem
- Horisondiline koordinaatide süsteem
- Ekliptiline koordinaatide süsteem
- Galaktiline koordinaatide süsteem
[redigeeri] Välislingid
- GEOnet (inglise keeles)
