Bioloogia
See artikkel annab lühiülevaate bioloogiast; bioloogiaga seotud mõistete leidmiseks vaata bioloogia mõisteid.
| Vajab toimetamist |
Bioloogia (kreeka sõnadest βίος 'elu' ja λόγος 'logos') on loodusteaduse haru, mis uurib elu.
Bioloogia tegeleb organismide ehituse, arengu ja käitumisega, ning nende suhetega omavahel ja keskkonnaga.
Sisukord |
[redigeeri] Valdkonnad
Bioloogiasse kuulub hulk uurimisvaldkondi, mida sageli vaadeldakse ka omaette distsipliinidena. Nad uurivad elu eri tasandeid ja aspekte:
- aatomite ja molekulide tasandit (molekulaarbioloogia, biokeemia, biofüüsika)
- rakutasandit (rakubioloogia)
- kudede ja elundite tasandit (füsioloogia, anatoomia ja histoloogia)
- isendi arengut ehk ontogeneesi (arengubioloogia)
- pärilikkust (geneetika)
- käitumist (etoloogia)
- liikide põlvnemist (evolutsioonibioloogia, süstemaatika)
- organismide omavahelisi suhteid ja nende suhteid elupaikadega (ökoloogia)
- eri tasandite vahelisi suhteid, et mõista, kuidas kogu tervik töötab (süsteemibioloogia)
- Suuremaid organismide rühmi käsitlevad viroloogia (viirused), mikrobioloogia (bakterid, arhed ja protistid), botaanika (taimed), mükoloogia (seened) ja zooloogia (loomad)
- Bioloogia üldiste ja teoreetiliste aspektidega tegelevad üldbioloogia, teoreetiline bioloogia ja biosemiootika.
[redigeeri] Elusolendite tähtsamad rühmad
[redigeeri] Viirused
[redigeeri] Bakterid
[redigeeri] Arhed ehk arhebakterid
[redigeeri] Eukarüoodid e. päristuumsed
[redigeeri] Protistid
- Protistid (Limakud, Juurjalgsed, Eosloomad, Ripsloomad)
[redigeeri] Taimed
- Taimed, Taimede loend
- Vetikad (Ränivetikad, rohevetiktad, punavetiktad, pruunvetikatd)
- Sammaltaimed
- Sõnajalgtaimed
- Paljasseemnetaimed
- Õistaimed ehk katteseemnetaimed.
[redigeeri] Seened
- Seened (Seigseened, kottseened, kandseened) Seente loend
- Samblikud
[redigeeri] Loomad
- Käsnad
- Ainuõõssed
- Ussid (Lameussid, Ümarussid, Rõngussid)
- Lülijalgsed (Koorikloomad, Ämblikulaadsed, Putukad)
- Limused (Peajalgsed, Teod, Karbid)
- Okasnahksed
- Keelikloomad (Kõhrkalad, Luukalad, Kahepaiksed, Roomajad,
Linnud, Imetajad)
[redigeeri] Eesti elusloodus
- Eesti taimestik Eesti taimede süstemaatilised nimestikud
- Eesti seenestik Eesti seente süstemaatiline nimestik
- Eesti loomastik
-
- Eesti putukad Eesti lülijalgsete süstemaatilised nimestikud
- Eesti kalad Eesti kalade süstemaatiline nimestik
- Eesti kahepaiksed Eesti roomajad
- Eesti linnud Eesti lindude süstemaatiline nimestik
- Eesti imetajad Eesti imetajate süstemaatiline nimestik
[redigeeri] Evolutsioon
- Elu teke
- Darvinism
- Evolutsioon (Molekulaarne evolutsioon, Evolutsiooni mehhanismid)
- Inimese evolutsioon
- Paleontoloogia
[redigeeri] Ökoloogia
- Ökoloogia
- Biosfäär, Aineringe
- Populatsioon
- Biogeograafia
- Keskkonnakaitse
- Kooslused
- Fenoloogia
[redigeeri] Bioloogia ajaloost
Mõiste 'bioloogia' elusorganisme käsitleva teaduse nimetusena võeti kasutusele 19. sajandi algul. Varasemaid bioloogilisi uuringud tehti üldise loodusteaduse, filosoofia või meditsiini raames.
Vana-aja bioloogilised teadmised ja uuringud olid peamiselt kirjeldavat laadi, ehkki pakuti välja ka (tänapäeva mõistes naiivseid) seletusi eluprotsesside põhjuste kohta. Olulisemaid kirjutisi on teada Theophrastoselt, Hippokrateselt, Aristoteleselt, Plinius Vanemalt, Galenoselt. Keskaeg tõi bioloogiasse vähe uut. Kvalitatiivne areng algas taas renessansiajal koos üldise huvi kasvuga loodusteaduste vastu. Väga oluliseks sammuks oli mikroskoobi leiutamine 17. sajandil, mis võimaldas vaaselda väiksemaid eluvorme ja avastada organismide rakulise ehituse. 18. sajandil jätkus maailma bioloogilise mitmekesisuse kirjeldamine ning arvelevõtmine, mis viis organismide teadusliku süstemaatika väljatöötamiseni K. Linné poolt. 19. sajandist pärineb mitu pöördelise tähtsusega saavutust - evolutsiooniteooria väljatöötamine (Ch. Darwin), rakuõpetuse teke (R. Wirchow jt.), embrüoloogia teke (G. Cuvier, K. E. von Baer), mikrobioloogia teke (R. Koch, L. Pasteur), biokeemia teke (E. Fischer, O. Warburg jt.). Sajandivahetusel hakkasid välja kujunema ka geneetika (G. Mendel, T. H. Morgan) ja ökoloogia.
Uued suuremad läbimurded järgnesid 20. sajandi teisel poolel pärilikkuse mehhanismide selgitamisega (J. Watson, F. Crick, J. Monod, E. Tatum jpt.). Molekulaarbioloogia kiire areng tõi kaasa arengu ka teistes bioloogia harudes: ilmusid uued vaated evolutsioonile (M. Kimura, E. Mayr, R. Dawkins jt.), biosüstemaatikale (L. Margulis, C. Woese jt.) arengubioloogiale (Ch. Nüsseln-Vollhard, E. Lewis jt). 20. sajandi lõpu tähtsaimaks saavutuseks võib pidada mitmete organismide genoomide täielike järjestuste kindlakstegemist.
