Elu

Selles artiklis räägitakse loomade, taimede ja muude organismide omadusest, mis eristab neid eluta loodusest; elu aspektide kohta, mis puudutavad ainult inimest, vaata artiklit Inimese elu

Selle artikli sisu on vaidlustatud! Loe kriitikameelega! Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saad artikli arutelust.

Elu - teatud keeruka ehitusega mateeria üksustele (elusorganismidele) omane protsesside kogum, mis annab neile võime teatud perioodi vältel vahetada ümbritseva keskkonnaga aineid ja energiat, töödelda informatsiooni, liikuda, kasvada ja paljuneda.

Elusorganismi tunnuseid:

1) eristatus ümbritsevast keskkonnast ja spetsiifiline liigiomane põhistruktuur;
2) ainevahetus – keemilised reaktsioonid rakkude toitmiseks, uuendamiseks ja kasvamiseks ning energia muundamiseks;
3) paljunemine – omataoliste järglaste tootmine päriliku informatsiooni abil;
4) kasvamine – elusaine juurdekasv organismis rakkude hulga ja/või suuruse kasvu arvel;
5) reageerimine sise- või väliskeskkonna füüsikalistele või keemilistele muutustele, kohastumisvõime keskkonnaga teatud piirides;
6) homöostaas – kalduvus säilitada oma siseolekut ja selleks kohanenud mehhanismid;
7) liikumine (ka liigutamine; mitte tingimata ühest kohast teise liikumine).

Elusaks võidakse lugeda objekti, mis vastab mõnedele või enamikule nendest kriteeriumidest. Näiteks viirusi peetakse tihti elusa ja eluta piiripealseks nähtuseks.

Elu defineerimise ning elusa ja eluta mateeria eristamise probleemid tekivad eeskätt elu tekke, tehiselu ning võimaliku Maa-välise elu puhul.

Eluks nimetatakse ka:

• perioodi, mille vältel organism omab elu tunnuseid (nt inimelu)
• kogu elusorganismide kogu (nt elu Maal)
• teatud iseloomulikku elamisviisi või elu aspekti (nt maaelu, eraelu)