Star Trek
| Vajab toimetamist |
Star Trek alustas kui ulmeseriaal millele pani alguse Gene Roddenberry 1966. aastal eetrisse läinud samanimelise teleseriaaliga. Edasi arenes sellest kino- ja televisiooni teoste kompleks ning fenomen, mille põhjal on tehtud kokku kuus ulmeseriaali 726 (2005 aasta seisuga) episoodiga ja kümme mängufilmi ning kirjutatud hulk arvutimänge ja sadu raamatuid. Tänaseks on sellest kasvanud fiktiivne universum koos oma ajaloo, tehnoloogia, tsivilisatsioonide ja kangelastega.
Star Treki fänne kutsutakse trekkeriteks või trekkiedeks. Sarja tootjafirma korraldab fännidele iga aasta üritust nimega "TREK-CON", kus esinevad sarja loojad ning ka näitlejad, kes on sarjas ja pikkades filmides osalenud.
Sisukord |
[redigeeri] Teleseriaalid
- Star Trek (1966–1969) (ka Star Trek: TOS, The Original Series)
- Star Trek (animasari) (1973–1974) — (ka Star Trek: TAS, The Animated Series)
- Star Trek: Phase II (1978, ei jõudnud tootmisse)
- Star Trek: The Next Generation (1987–1994) — (TNG)
- Star Trek: Deep Space Nine (1993–1999) — (DS9)
- Star Trek: Voyager (1995–2001) — (VOY)
- Enterprise (2001–2005; sarja tootmine lõpetati) (ENT)
[redigeeri] Näidatavus Eesti kanalitel
- 1990ndate aastate teisel poolel näitas telekanal TV3 Deep Space Nine sarjast esimesed 13 osa, mis oli 6 osa vähem lubatud 19 asemel.
- 2003–2006 näitas ETV ära Star Treki originaalsarja (TOS) kõik osad, 2006. aasta suvel on ETV kanalilt näha originaalsarja korduseid.
- Alates 22. maist 2006 alustas ETV "Järgmise põlvkonna" (TNG) sarja osade näitamist.
[redigeeri] Mängufilmid
- Star Trek: The Motion Picture (1979)
- Star Trek II: The Wrath of Khan (1982)
- Star Trek III: The Search for Spock (1984)
- Star Trek IV: The Voyage Home (1986)
- Star Trek V: The Final Frontier (1989)
- Star Trek VI: The Undiscovered Country (1991)
- Star Trek: Generations (1994)
- Star Trek: First Contact (1996)
- Star Trek: Insurrection (1998)
- Star Trek: Nemesis (2002)
Filmid II kuni VI on omavahel seotud jätkuva süžeeliiniga. Kuigi iga film on omaette süžeega, jätkub iga järgmine film sealt, kus eelmine pooleli jäi. Filmide tegemisel kasutati kasutamata jäänud materjale tootmata jäänud sarjast Star Trek: Phase II.
Filmid Generations, First Contact, Insurrection ja Nemesis on ainult samade põhitegelastega kes figureerivad sarjas "Star Trek: Next Generation" - uued on ainult nii nimetatud "pahad tegelased".
[redigeeri] Tegelased
Põhiosalised filmides I–VI.
- James T. Kirk, kapten (William Shatner)
- Spock, komandör ja teadusohvitser (Leonard Nimoy)
- Leonard McCoy, laevaarst (DeForest Kelley)
- Montgomery "Scotty" Scott, peamehaanik (James Doohan)
- Pavel Chekov, piloot (Walter Koenig)
- Hikaru Sulu, navigaator (George Takei)
- Uhura, sideohvitser (Nichelle Nichols)
Põhiosalised filmides VII–X.
- Jean-Luc Picard, kapten (Patrick Stewart)
- William Riker, komandör, kapteni esimene asetäitja (Jonathan Frakes)
- DATA (android), leitnant-komandör, teadusohvitser (Brent Spiner)
- Geordi LaForge, peamehhaanik (LeVar Burton)
- Worf (klingon), turvapealik (Michael Dorn)
- Beverly Crusher, laevaarst (Gates McFadden)
- Deanna Troi, nõustaja (Martina Sirtis)
- Guinan (el-aurialane) (Whoopi Goldberg)
[redigeeri] Star Treki maailm
Star Treki maailma põhjalik kirjeldus sisaldub raamatus, mille kirjutas Gene Roddenberry ja mida kutsutakse "Trek Bible". Vastavalt Roddenberry visioonile võivad kõik kirjutada antud teemal kas stsenaariumeid või käsikirju, arvestades, et lähtutakse tema poolt paika pandud ajaliinist ning üldkontseptsioonist. Selles on kirjas põhijooned, millest tuleb lähtuda Star Treki ainelist teost luues. Kuigi nimes kasutatakse sõna "Bible", on siiski tegemist täieneva teosega, kuhu lisatakse uusi tegelasi ja tähelaevu ning täiendatakse ajaliini. Tuntumate tegelaste nagu näiteks kaptenite James T. Kirk või Jean-Luc Picard ning rasside, nagu klingonid puhul on ajaliin juba suhteliselt täis ning neid on raske uutesse teostesse sisse kirjutada. Tänu sellisele lähenemisele on loodud pea täielik universum, kus on oma seadustik, keeled, tehnoloogia, kombed ja olendid - mõistusega ja mõistuseta.
[redigeeri] Tähelaevad
Vastavalt Star Treki maailma kronoloogiale leiutas Maa teadlane Zefram Cochrane 2063. aastal warp-ajami. Idee on tuttav ka juba tänapäeva füüsikutele ning asi on seni jäänud ainult targa taha, kes töötava mudeli kokku paneks. Lühidalt on asi selles, et pannakse kahte kambrisse anti-ainet ning siis tilgutatakse seda tavalise ainega kokku. Tekkiv plahvatus on tugevaim mida üldse inimene suudab luua ning saadavast jõust piisab, et mitu korda ületada valguse kiirust ja seega lennata tähtede vahel jäädes inimea piiridesse.
Esimene tähelaev mis ehitati vulcanite abiga, kandis nime Enterprise ja sealt alates on Tähelaevastiku lipulaevad alati kandnud seda nime. Praegu kirjas oleva ajaloo jooksul on Enterprise nimeliste laevade kaptenid olnud — Jonathan Archer (peale teda on olnud pikem paus nii 100 aastat) siis kapten Pike (ainult sarja TOS kronoloogilises piloodis) seejärel kõige kuulsam Star Treki kapten James Tiberius Kirk (klassikaline sari ja filmid 1-7) ja momendil viimane kapten Jean-Luc Picard (sari TNG ja filmid 7-10).
Algusest peale on laevastikus olnud kahte põhi klassi aluseid — süstikud (väiksemad laevad — piiratud tegevusulatuse ja võimelised minema dokkima teise laeva sisse) ning tähelaevad ehk siis suured alused, mis on aastaid võimelised lendama autonoomselt tähelt tähele, vajamata selleks lisa-"tankimist". Aastate 2500 paiku kui algas Dominiooni Konflikt, võttis Föderatsioon kasutusse kahe eelmisega võrreldes keskmist klassi laeva. Uut klassi hakati kutsuma prototüübi järgi "Defiant". Tegemist oli süstiku ja tähelaeva hübriidiga, mis suuruselt meenutas süstikut, kuid warp-ajam ja arsenal oli sama võimas kui täissuuruses tähelaeval. Seega uue klassifikatsiooni järgi jäi 3 klassi:
A- süstikud - Galileo jt.
B- hävitajad - Defiant.
C- tähelaevad - Enterprise, Voyager, jt.
Tähelaevad jagunesid veel omakorda erinevatesse klassidesse vastavalt nende spetsiifikale ning erinevatel aegadel tekkisid ja kadusid erinevad klassid. Vaata ka Star Treki tähelaevaklasside loend
[redigeeri] Astronavigatsioon
Astronavigatsioon hõlmab meie Galaktikat ja jagab selle nelja veerandisse e. kvadranti - Alfa, Beeta, Gamma, Delta.
Alfa osas asub Maa Päikesesüsteem Sol. Iga kvadrant on jagatud sektoritesse ning nende täpsem jagamine ei ole antud, kuid on teada, et Päikesesüsteem asub Sektoris 001.
Alfa kvadrandi põhilise osa moodustab Planeetide Ühendatud Föderatsioon, kuhu kuuluvad muuhulgas inimesed (Maa), vulcanid, andoriaanid, betazoidid, trill rahvas, sheliakid, bajorlased ja cardassianid.
Beeta kvadrandi tuntumad rahvad on klingonid ja romulanid. Kuna viimaste puhul on tegemist suhteliselt suletud ühiskondadega, siis nende võimu all olevatel aladel elavate lähemate ja kaugemate rahvaste kohta on vähe teada. Romulanide kodumaailma sõsarplaneedil elavad sõjakad Remalased.
Föderatsiooni jaoks seni tundmatumaid kvadrante on olnud Delta kvadrant, kus teatakse eksisteerivat poolorgaaniliste-poolküberneetiliste Borgide rahvast.
[redigeeri] Rassid
Vulcanid — Alfakvadrandi Rahvas, kes teostas Maa elanikega esimese ametliku Esimese kontakti. Vulcanid hindavad eelkõige loogilisust ning emotsioonide varjatust millede seotus on neil moodustunud omamoodi religiooni, mis neid valitseb. Samas on neil kõrgelt arenenud telepaatiline aju ning nad on võimelised suunama enda ja teiste mõtete protsesse ning vajadusel ühenduma teise mõtlemisvõimelise olendi mõistusega. Mõistuseühesus ei ole ohtudeta, kuna kummagi poole sama võimas või võimsam mõistus võib mõjutada vastuvõtvamat poolt.
Klingonid — Väga sõjakas ning kompleksne Beetakvadrandi rass, kelle ideoloogia ning muud omadused sarnanevad 17–18saj Maa Jaapani samuraide omaga. Klingonitega peeti maha paar sõda ja hulgaliselt konflikte enne kui looduskatastroof nende kodumaailmas motiveeris neid sõlmima 2293. aastal Planeetide Ühendatud Föderatsiooniga rahu. Hiljem loodi mõlema suurjõu vahel liit, mis kestis aastani 2372, klingonite Cardassia-invasiooni pärast.
Romulanid — Beetakvadrandi rahvas, kes pärineb vulcanitest. Neid peetakse kirglikeks, salakavalateks ja oportunistlikeks. Nad on dominantne rass Romulani Täheimpeeriumis, mis on üks Linnu tee galaktika Beetakvadrandi suuremaid impeeriume. Romulani Täheimpeeriumi jõud ja võim on võrreldavad Klingoni Impeeriumi omaga ning romulanidel ja klingonitel on hõõrumisi juba väga varajastest aegadest. Oma afäärides eelistavad romulanid salakavalaid taktikaid ja provokatsioone isealustatud otseste rünnakute asemel.
Cardassianid — Alfakvadrandi humanoidne rahvas, kelle välimus meenutab arengut reptiilidest. Cardassianidel on keeruline ajalugu ning sinna hulka kuulub ka Cardassiani Unioon, mis oli oma regioonis dominantseks poliitiliseks jõuks. Cardassianid üldiselt usuvad, et riik on tähtsam kui üksikisik. Nad on oma iseloomult salakavalad ja kahtlustavad. Cardassiani haridussüsteem on tuntud üle terve kvadrandi ning lapsi õpetatakse juba noorest east oskama selliseid tehnikaid, nagu fotograafiline mälu ja vulcani meeleühenduse blokeerimine.
Borg kollektiiv — Kõrgtehnoloogiline organistatsioon, mille koostisesse kuuluvad erinevad eri rassidest borgide sekka assimileeritud humanoidid ja teised intelligentsed olendid. Borg rahvas on läbinisti küberneetiliselt ühendatud ning toimetab ühtselt nagu detsentraliseeritud superarvuti. Borgidevahelisele suhtlusele on tõmmatud paralleele putukate rohkearvutliste kollektiividega. Borg kollektiiv kontrollib igal ajahetkel oma indiviidide elu kõiki tahke alates liikmete energiavajadusest lõpetades mõtetega. Seega tuleb vaadata borge kui ainsust mitmuses. On ainult Kuninganna, kellel on suhteline tegevusvabadus, kuid kes on ka suletud sellesse kollektiivi. Paljud kollektiivi liikmed on assimileeritud rasside hulgast, kelle BORG on koos oma tehnoloogiaga allutanud. Borgi kollektiiv naturaalse sünnitusega tavaliselt ei tegele, ehkki on leitud hulganisti tõendeid assimileeritute neonataalsest arendamisest. Kõik borgi liikmed on täis istutatud mehhaanilisi vidinaid ning visuaalselt oleks nagu tegemist bio-tehnoloogiliste robotitega. Borgide ideeks on allutada kõik mõistuselised olendid oma mehhaanilis-bioloogilise täiuse mudelile.
[redigeeri] Bibliograafia
- Autobiograafilised ja tutvustavad raamatud.
- TheMakingOfStarTrek - S.E.Whitfiled, G.Roddenberry - "StarTrekki luues"
- TheNiptickersGuideForNextGenerationTrekkers II - P.Farrand - TNG raamatute ja filmide episoodide ajaliin
- Raamatuseeriad.
- Star Trek
-
-
- Prime Directive - Judith&Garfeld Reeves-Stevens
- First Strike - Diane Carey
-
- The Next Generation
-
-
- The Last Stand - Brad Ferguson
- Contamination - John Vorholt
-
- Voyager
-
-
- Chrysalis - David Niall Wilson
- TheBlackShore - Greg Cox
-
- Deep Space Nine
-
-
- Time's Enemy - L.A.Graf
-
- New Frontier
-
-
- Into The Void - Peter David
- Martyr - Peter David
-
- Märkus: Esimesed 4 sarja põhinevad TV seriaalide tegelaskujudel ja NewFrontier tegelastel kes ei ole figureerinud filmograafias kuid põhitegelased on vahest episoodilistes osades või neid mainitakse.
Täpne raaamtute arv ei ole momendil teada kuid lähtudes paar aastat tagasi ühel TREK-CONil väljakäidud arvust siis peaks kogu arv kokku ületama 200 erinevat juturaamatut ja ainelist teatmeteost ning kogumikku.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
- Memory Alpha, Star Treki entsüklopeedia Wiki kujul
- Ametlik Star Treki kodulehekülg
