Helmut Schmidt
See artikkel on poliitikust; parapsühholoogi kohta vaata artiklit Helmut Schmidt (parapsühholoog).
Helmut Schmidt (sündis 23. detsembril 1918 Hamburgis) oli Saksamaa sotsialistist poliitik, liidukantsler 1974–1982.
[redigeeri] Noorpõlv
Ta sündis õpetajate perekonnas. Tema isa oli juudi ärimehe ebaseaduslik poeg, ehkki seda varjati. See sai avalikuks alles 1984, kui seda ütles ajakirjanikele Schmidti sõber Valéry Giscard d'Estaing, endine Prantsusmaa president. Hiljem selgus, et d'Estaing oli selleks avalduseks eelnevalt Schmidtilt luba küsinud.
Teises maailmasõjas värvati Schmidt alguses Breemenis õhutõrjesse, edaspidi sõdis lühikest aega idarindel. 1942 kutsuti ta Berliini, kus ta asus tööle ministeeriumi nõunikuna. Samal aastal abiellus ta oma lapsepõlvearmastuse Hannelore Glaseriga, keda hüüti Lokiks. Alates detsembrist 1944 kuni sõja lõpuni sõdis ta kahurväe vanemleitnandina läänerindel. Aprillis 1945 langes ta brittide kätte sõjavangi, kus viibis augustini.
Schmidt jätkas oma haridusteed Hamburgis, õppides majandust ja politoloogiat. Ta lõpetas 1949.
Helmut ja Hannelore Schmidtil on poeg, kes suri väikelapsena, ja 1947 sündinud tütar Susanne, kes töötab Inglismaal jaapani pangas.
[redigeeri] Poliitikukarjäär
Helmut Schmidt astus Saksamaa Sotsiaaldemokraatlikusse Parteisse 1946. 1947–1948 juhtis ta SSDP tudengiorganisatsiooni Sozialistische Deutsche Studentenbund.
Ta töötas pärast ülikooli lõpetamist Hamburgi linnavalitsuse majandusosakonnas ning alates 1952 juhtis Hamburgi majandus- ja transpordiministeeriumi.
1953–1958 oli ta Bundestagi saadik. Ta sai tuntuks konservatiivse valitsuse valju kriitikuna ning sõnavõttudega tuumarelvade vastu üldse ning Saksamaa pinnal eriti. 1958 loobus ta Riigipäeva saadiku kohast, keskendudes tööle Hamburgis.
Hamburgi linnavalitsust nimetati tollal senatiks ja Schmidt töötas 1961–1965 "sisesenaatori" ehk siseministrina. Ta sai tuntuks tegijana: mehena, kes saab iga asjaga hakkama, isegi Põhjamere 1962. aasta üleujutusega. Ta ei kõhelnud isegi põhiseadust rikkumast, kasutades sõjaväge üleujutusega võitlemisel ja selle tagajärgede likvideerimisel (Saksamaal oli keelatud kasutada sõjaväge sisepoliitiliste probleemide lahendamiseks). Alles 1968 tehti Saksamaa põhiseadusesse parandus, mis tegi loodusõnnetustele erandi.
Kogu tema poliitikukarjääri iseloomustab hästi tema ütlus: «Inimesed, kellel on mingist asjast nägemus, peaksid minema arsti juurde.»
1965 valiti ta tagasi Bundestagi. 1967 asi ta SSPD parlamendifraktsiooni juhiks ja 1968 SSPD aseesimeheks. Oktoobris 1969 sai ta Willy Brandti kabinetis kaitseministriks, juulis 1972 majandus- ja rahandusministriks. 15. detsembril 1972 majandus- ja rahandusministeerium lahutati ning Schmidt oli sellest ajast rahandusminister. 16. mail sai ta Saksamaa kantsleriks ja töötas sellel kohal 1. oktoobrini 1982, mil ta pidi tagasi astuma umbusaldushääletuse tulemusena. See oli esimene õnnestunud umbusaldushääletus kantslerile Saksamaa ajaloos. Vahetult enne seda oli ta 17. septembrist 1982 ka välisminister. Schmidti järglaseks sai Helmut Kohl.
