Põhjameri
Põhjameri on meri Euroopa rannikul. Ta kuulub Atlandi ookeani ääremerede hulka.
Teda piirab lõunast Euroopa maismaa. Läänes külgneb ta Suurbritannia saarega, edelas on ta seotud La Manche'i väinaga. Idas piirneb ta Jüütimaa ja Skandinaavia poolsaarega, mida lahutavad Skagerraki ja Kattegati väin. Läänemerest eraldavad Põhjamerd Suur ja Väike Belt. Põhjamere piir ei ole loodest ja põhjast täpselt fikseeritud: ta võib ulatuda Orkney ja isegi Shetlandi saarteni, põhjas külgneb ta Norra merega, mis on Põhja-Jäämere osa.
Skandinaavia ranniku lähedal on Põhjameri sügavam, isegi üle 700 meetri, mujal on sügavus alla 200 meetri, sest meri asub mandrilaval. Looded on Skandinaavia rannikul ja Skagerraki suus nõrgad, mujal tugevad. Põhjamerre tuleb palju magedamat vett Skagerrakist, samuti Reinist, Elbest ja teistest suurtest jõgedest.
[redigeeri] Nimi
Põhjamere nimi tema kallastel elavate rahvaste keeles:
- alamsaksa keeles Nordsee
- friisi keeles Noardsee
- iiri keeles an Mhuir Thuaidh
- hollandi keeles Noordzee
- inglise keeles North Sea
- norra keeles Nordsjøen
- prantsuse keeles Mer du Nord
- rootsi keeles Nordsjön
- saksa keeles Nordsee
- gaeli keeles Cuan a Tuath
- taani keeles Vesterhavet
Antiikajal nimetati Põhjamerd Mare Germanicumiks ja Oceanum Germanicumiks. See nimi (Saksa või Germaani meri) kinnistus merele kuni 18. sajandini, mil asendus pikkamööda Põhjamerega. Nimetus 'Põhjameri' pärineb friisidelt, kes elasid otse mere lõunakaldal. Ent taanlased, kes elavad mere idakaldal, kutsuvad seda Läänemereks.
[redigeeri] Majandus
Juba viikingiajast peale on Põhjameri väga tiheda laevaliiklusega.
Põhjamere põhjas on suuri nafta- ja maagaasimaardlaid. Kuna Põhjameri ei ole väga sügav, on neid võimalik merepõhjast ammutada.
