Tali vald

Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

Tali vald oli omavalitsusüksus Pärnumaal enne ühinemist Saarde vallaga 16. oktoobril 2005.

Tali kohanime tekkimise kohta räägib rahvapärimus, et Jäärja mõisa valdused olnud väga suured. Kui mõisnik käinud valdusi üle vaatamas, andnud ta hobustele puhkust Talil (varasem nimekuju Talli) ning seal asunud hobusetallide järgi hakatudki kohta Taliks (ehk Talliks) hüüdma.

Niisiis oli Saarde kihelkonna lääneosas paiknev Tali kunagi Jäärja mõisa osa. Samasse piirkonda jääb ka Laiksaare. Peale nende kuulusid Saardesse ka Voltveti, Kärsu, Kilingi ning Pati, varem ka Häädemeeste piirkond ning tükikesi Viljandimaast ja Lätist.

13. sajandi alguses oli Saarde arvatavasti üks Sakala muinaskihelkondi. Saardst peetakse üheks noorimaks kihelkonnaks Eestis. Ilmselt ei meelitanud soode-, rabade- ja metsaderikas maa-ala, kus oli raske tegutseda ja liikuda, inimesi siia alaliselt peatuma. Seda kinnitab ka asjaolu, et Saarde kihelkonnast ei teata muinasjäänuseid, mis oleksid kindlasti esiajaloolised.

Kui eestlaste vastupanu oli murtud, läks Saarde kihelkond orduvalitsuse alla. Karksisse ehitati orduloss ja asutati Karksi foogtkond, mille alla kuulus ka Saarde kihelkond. 15. sajandil oli aga juba vähemalt Saarde kihelkonna kaguosa, seega Jäärja piirkond, tunduvalt tihedamalt asustatud.

Orduajal ning peaaegu Rootsi aja lõpuni oli Saarde kihelkonna keskuseks Jäärja mõis, mida näitab seal asunud kihelkonnakirik. Siis kandis kirik Kadrina (St. Catharinen) nime. Pärast Kilingi mõisa maadele üle toomist 1684 hakati seda kutsuma Saarde (Saara) kirikuks, mille nimi tuletati arvatavasti Jäärja mõisa saksakeelsest nimetusest Saarahof. Orduajast Tali piirkonna kohta teated puuduvad. 1584. aastast, seega Poola ajast pärineb Laiksaare küla teadaolev esmamainimine: Laigisara küla, mis koosnes 4 talust. 1585. aasta andmetel oli külas vaid 1 talu, 1586 jälle 4 ning 1587 juba 6. 1599. aastaks on Laiksaare (Laygisar) 6 talule lisandunud 3 popsitalu. Tali vallale nime andnud talu on teadaolevalt esmakordselt mainitud 1588. aasta revisjonis: Tali Tomas, Urissaare (Urisara) külast. 1599. aasta revisjonis esineb ta juba koos samas külas elava Pawara Piep´uga. 1601. aastal on ta aga arvatud juba üksjalgade alla: Talle Thomas. Mõlemad piirkonnad kuulusid 1586. aastast Viljandi staarostkonna Luuka vardjaskonna alla. 1601. aastast on neid mainitud Saarde (Sardesche) vakuses, mis oli mitmest külast koosnev haldus- ja maakasutusüksus.

Alates 1621. aastast kuulus Saarde kihelkond Rootsi riigi koosseisu. Nüüdsest võib teateid Tali kohta leida Jäärja mõisa alt. Nii mainiti 1624. aasta revisjonis Tarassar´e talus Tally Jan'i ning sama nimi kordus ka 1638. aasta revisjonis. Laiksaare (Layxer) kuulus 1624. aastal Kilingi (Kurkundische) vakusesse. 1663. aastal mainiti Laiksaaret kui Kilingi kõrvalmõisa.

Massi talu ehk Marina küla ajalugu ulatub samuti kaugesse aega. 1638. a. revisjonis on Melggest´i külas mainitud Maassi nimelist talu, mis vahepealsed sada aastat 1738. aastani kandis ka Lauberi talu nime ning nüüd juba Kõrgessaare küla all (teadaolev esmamaining 1624: Koerxsar).

Põhjasõja tulemusena kuulusid Eesti- ja Liivimaa Vene impeeriumile. 1724. aasta adramaarevisjoni materjalidest võib lugeda, et Tali on hajatalu. Laiksaare karjamõis eraldati 1724. ja 1731. aasta vahel Kilingi mõisast ning see hakkas tegutsema iseseisva mõisana. 1731. aasta revisjonis on mõisa omanikuks märgitud Carl Ernst Wolffeldt, kes oli ka Voltveti mõisa omanik. 1752 Laiksaare riigistati ning renditi välja aja jooksul vahetunud eraisikutele.

18. sajandil mainiti teadaolevalt esmakordselt praeguste külade algrakukesi. 1724. aastast pärineb teade Reinu küla “esiisa” kohta, Kaule Reinu talust Kõrgesaare (Kortzer) külas, mis 1751. aastaks oli muutunud Reino taluks. Samast sajandist algab ka Lanksaare talu ja küla ajalugu. 18. sajandi esimesel poolel Leetsaare (teadaolev esmamaining 1624: Lettysar) külas tühjana seisnud Hange/Hunge Jaani talu nimetati 1758 Lucksare taluks, mis 1781. aastaks on kaheks jaotunud ning kannab Lan(g)saare nime. 18. sajandi lõpust saab teateid ka Viisireiu (Wisireio) küla alguse kohta, mida mainiti 1789 hajataluna. Rahvapärimus räägib Viisireiu talu nime kohta järgmist: varem kasvanud seal palju pärni, millede niintest viiske valmistatud. “Reiu” lisati lõppu, kuna talu asub Reiu jõe ääres.

19. sajandi alguseks oli Tali talu jagunenud kaheks. See juhtus tollel ajal mitme põlistaluga. 1839. aasta Rückeri spetsiaalkaardil on Tali märgitud juba külana. 1834. aastast on teateid ka Veelikse (Felix) ja Pihke taludest, mis panid aluse praegustele küladele. Veelikse veskit mainitakse esmakordselt 1826. 1828. aastal asutas Jäärja mõisnik Massi taludest Marina (Marienruhe) kõrvalmõisa. Tali karjamõisa rajamise aega pole teada, kuid 15. oktoobril 1860 ostis Marie Christine Frey, sündinud paruness Krüdener, Jäärja karjamõisa Tali (Talli) koos vesiveski, kõrtsi, metsa ja 273 taalri 77 krossi väärtuses talumaaga, kogupindalaga 54 2/3 ruutversta (umbes 6221 hektarit), 95 000 hõberubla eest. Liivimaa kubermanguvalitsuse patentide alusel 15. novembrist 1861 ja 19. jaanuarist 1862 kinnitati see Freyhof´i rüütlimõisaks. Müüdud talumaa hulka kuulusid ka Marina kõrvalmõis ning Reinu ja Viisireiu talud. Sellega pandi alus Tali vallale.

1862. aastal hakkas tegutsema Tali vallakohus, mille eesistuja oli Tiit Kartau ning kaasistujad Mats Teearu ja Peet Kartau. 1866. aasta vallaseadus suurendas tunduvalt talurahva omavalitsust. Vallavalitsus, kus olid esindatud kõik kogukonna seisused – taluperemehed, talurentnikud, talusulased, mõisasulased ja priirahvas ehk vabatöölised – hakkas oma ühiselu probleeme lahendama ilma mõisniku vahelesekkumiseta. Esimeseks vallavanemaks ehk talitajaks sai Jaan Kosenkranius ning abimeesteks ehk vöörmündriteks (vöölmünder) Peter Sitska ja Mihkel Soobik.

1863. aastal asutati Talile rahvakool.

1872. aastal jaotati Laiksaare mõis õigeusulistele hingemaadeks ning asutati hulk väiketalusid. Samal aastal moodustati Jäärja mõisa Rauliste külast (teadaolev esmamainimine 1562: Rawels) ning Veelikse, Kulli, Kita, Orjamaa ja Rooni taludest Veelikse (Felix) karjamõis. 1879. aastal müüs perekond Frey Tali mõisa Arthur von Günzelile, kes 1885 rentis selle Arved von Günzelile. 1892. aastal on Ruhja Suuremõisast Tali mõisa külge liidetud Tuuliku (Thule) karjamõis, millest sai alguse Tuuliku küla kujunemine Tali valla osaks.

19. sajandi teine pool kuulub eesti ajaloos rahvusliku ärkamise perioodi, mil asutati hulgaliselt seltse ning ühinguid. 1899. aastal asutati esimese ühinguna Saardes Talli Põllumeeste Selts (1909 53 liiget). 1904. aastal asutati Laiksaare Põllumeeste Selts.

1902. aastal ostis Tali mõisa Gerhard Gustav von Samson-Himmelstjerna, kes oli selle omanik kuni 1918. Seejärel ostsid mõisa mitu eestlast eesotsas professor Heinrich Kopliga (hilisem Tartu Ülikooli rektor) ja Kaarel Partsiga (hilisem Riigikohtu esimees), kuid viimase ostulepingu tühistas Riigikohus ning mõis läks harilikus korras jagamisele.

1909. aastal asutati Tali Ühispank, millel oli juhatuses 3 liiget, 6-liikmeline nõukogu ja 3-liikmeline revisjonikomisjon. 1911. aastal asutati Talli piimaühing.

1918. aastal kuulutati välja Eesti Vabariik. Lõplikul piiriajamisel Lätiga 1924 sai Tali vald Valmiera maakonnast juurde Sandre (Rose) ja Baumanni talud.

1926 asutati Majandusühisuse otsusega Talile harukauplus, mis alustas tegevust 1. augustil 1927. Harukaupluse kaubaartikliteks olid rohuniitjad, loorehad, põllutööriistad, tarbekaup, piiritus ja viin. Kilingi-Nõmme Majandusühistu kauplusena töötab pood ka praegu.

Haridusministeerium tunnistas 1938 õppetaluks ja 1939 õppekoduks Lanksaare talu, mille peremeheks-perenaiseks olid Kaarel ja Emma Leesment.

1938. aasta seadusega vähendati valdade arvu. Saardesse jäi senise 6 valla asemele 4. Talli vald sai rahvapärasema ja ajaloolisema nime Tali. Vallale liideti juurde osa Pati valla Raba külast ja Kilingi valla Rae külast ning Jäärja vallast Veelikse piirkond. Laiksaare vald kaotas sama reformi käigus Soometsa küla ja Võiduküla asunduse, mis liideti Häädemeestega.

10. novembril 1940 kuulutas ENSV Ministrite Nõukogu määrusega Lanksaare suurtalu koos loomade, inventari ja hoonetega okupatsioonivõimu omaks. Lanksaare talust ning sellega liidetud Matsi talust sai Lanksaare sovhoos.

Administratiivsed muutused toimusid Tali vallas ka nõukogude ajal. 1945. aastal moodustati valdade allüksustena külanõukogud. Seoses rajoonide moodustamisega 1950 kaotati vallad. Talile liideti juurde Laiksaare külanõukogu. 1954. aastal liideti ka Veelikse külanõukogu ning Tali saavutas sellega oma nüüdissuuruse.

19. detsembril 1991 nimetati Tali külanõukogu ümber Tali vallaks.

16. oktoobri 2005 kohalike omavalitsuste valimistulemuste väljakuulutamisega ühinesid piirkonna kolm omavalitsust: Saarde ja Tali vald ning Kilingi-Nõmme linn üheks omavalitsuseks, mille nimeks jäeti juba kihelkonna nimena tuntud Saarde vald.