Viljandi
| Vajab toimetamist |
|
Viljandi
|
  Pindala: 14,6 km² Elanikke: 20274 (seisuga 1.01.2006)
|
  |
Viljandi on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna keskus.
- Elanikke: 20 756 (2000. a.; rahvaloendus); 20 454 (2004. a.; arvestuslik). Viljandi on elanike arvult kuues linn Eestis.
Linn asub Lõuna-Eestis Sakala kõrgustikul Viljandi järve kaldal. Viljandist on Tallinnasse 161 km, Tartusse 81 km, Pärnusse 97 km.
Sisukord |
[redigeeri] Kultuur
Igal suvel (juuli lõpus) toimub Viljandis Pärimusmuusika Festival. Samuti juulis, kuid pisut varem leiab aset vanamuusika festival. Juuni algul korraldatakse hansapäevi.
Viljandis asub teater Ugala, kino Rubiin, muuseum, kunstisaal. Kontserte korraldatakse kultuurimajas, Jaani ja Pauluse kirikus, Kultuuriakadeemias.
[redigeeri] Ajalugu
[redigeeri] Muinasaeg
Viljandi muinaslinnus võeti kasutusele viikingiajal. Linnust mainis kirjalikult esmakordselt araabia geograafi Abū ‘Abdullāh Muḩammad al-Idrīsī Falamuse nime all 1154. aastal. 12. sajandi lõpul ja 13. sajandi algul oli Viljandi Sakala muinasmaakonna keskuseks. Aastal 1211 toimus linnuse esimene piiramine liivlaste, latgalide ja saksa orduvägede poolt.
Muinasaegne asustus paiknes linnusest lõuna pool. Asustusjälgi on leitud Lossipargis asuvailt Kivi-, Musu- ja Suusahüppemäelt ning ka Huntaugumäe nõlvalt Männimäe elurajooni ligidal.
[redigeeri] Keskaeg
Viljandi linn sai tekkida pärast 1224. a, mil asuti kivilinnuse rajamisele varasema puidust muinaslinnuse asemele. Võimalik, et linna rajamine oli kavandatud osana linnuse kaitserajatistest (esimesena pakkus selle skeemi välja Paul Johansen). Arvatakse, et Viljandi sai linnaõigused 13. sajandi keskel, õiguste kinnitamisürik on säilinud 1283. aastast (Hamburgi-Riia linnaõigused). 14. sajandist kuulus Viljandi ka Hansa liitu. Keskaegne linn paiknes linnusest põhja pool, sellest on ümber ehitatuna säilinud ainult Jaani kirik (endine kloostrikirik).
Linn purustati korduvalt Liivi sõjas (1558–1583) ja Poola-Rootsi sõdades (1600–1622/23), mille käigus kadusid ka linnaõigused.
[redigeeri] Uusaeg
Uuesti sai Viljandi linnaõigused alles Katariina II ukaasiga 1783. a, mil temast sai haldusreformi käigus asutatud Viljandi kreisi (maakonna) keskus. 19. sajandil kasvas linn jõudsalt. Täiendava kasvuimpulsi sai linn 1895. aastal avatud Viljandi-Mõisaküla kitsasrööpmelise raudtee avamise näol, mis suubus Valga-Pärnu raudteele. 1901.a. (tegelikult 1900.a.) valmis ka Viljandi-Türi-Tallinna raudteeharu.
[redigeeri] Välislink
| Viljandi maakonna omavalitsused |
 Abja vald - Halliste vald - Karksi vald - Kolga-Jaani vald - Kõo vald - Kõpu vald - Mõisaküla linn - Paistu vald - Pärsti vald - Saarepeedi vald - Suure-Jaani vald - Tarvastu vald - Viiratsi vald - Viljandi linn - Võhma linn |
|
{{{päis2}}}
|
|
{{{üksused2}}}
|
