Shkodër
|
Shkodër
[ ] albaania Shkodër *, Shkodra **
* definiitvorm, ** indefiniitvorm {{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
|
Pindala: km²
sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²
Elanikke: 88 900 (2006)
|
Shkodër on linn Loode-Albaanias Montenegro piiri lähedal Shkodëri järve idarannikul Mbishkodra tasandiku lõunaosas Drini jõe ja Buna jõe vahel. Linn asub Shkodëri maakonnas ja on Shkodëri prefektuuri keskus.
[redigeeri] Nimi
Linna nimi on
- itaalia keeles Scutari
- ladina keeles Scodra või Scutari
- poola keeles Szkodra
- prantsuse keeles Scutari
- serbia keeles Skadar
- sloveeni keeles Skader
- tšehhi keeles Skutari
- türgi keeles İşkodra
- uuskreeka keeles Skódra (Σκόδρα) või Skoútari (Σκούταρι)
- vene keeles Шкодер
[redigeeri] Ajalugu
Shkodër rajati umbes 4. sajandil eKr. Seal paiknes illüüria hõim Labeat ning kuningas Gentiuse ja kuninganna Teuta residents.
168 eKr vallutasid linna roomlased ning see jäi nende tähtsale kaubandus- ja sõjateele.
1040 pKr vallutasid Shkodëri serblased ning sellest sai üks keskaegse serbia riigi Zeta (praegu Montenegro) tähtis majandus- ja halduskeskus.
1396 läks linn Venezia võimu alla, kellega koos võideldi Türgi impeeriumi vastu. Hoolimata mõneaastasest vastupanust rünnakutele langes Shkodër 1479 Türgi võimu alla. Hõivamise käigus linn laastati. Linna uus õitseng saabus alles 17. sajandil. Aastatel 1757–1831 valitses linna Bushati suguvõsa.
19. sajandi lõpuks oli Shkodërist jälle saanud tähtis kaubanduskeskus. Linnal oli tähtis koht ka Prizreni liigas Albaania vabadusliikumise ajal.
Balkani sõdade ja Esimese maailmasõja ajal püüdsid Shkodërit enda võimu alla saada Montenegro ja Serbia. Hoolimata elanike vastupanust vallutasid linna 1913. aasta alguses Serbia ja Montenegro sõjavägi. Suursaadikute Londoni konverents sundis Montenegrot loovutama Shkodëri piirkonna vastmoodustatud Albaania riigile. Ent 1915 sisenesid Shkodërissejälle Montenegro mäed. Aastal 1916 vallutas linna Austria-Ungari ning see jäi üheks Austria keskustest 1924. aastani.
Teise maailmasõja ajal tungis linna Saksa sõjavägi, kes jäi sinna 19. novemrini 1944.
1990. aastate algul oli Shkodër demokraatliku liikumise tähtis keskus.
Shkodër on tähtis haridus- ja tööstuskeskus. Linnas toodetakse mitmesuguseid mehhaanika- ja elektroonikaseadmete detaile ning tekstiili- ja toiduainetetööstuse tooteid.
Linn asub rahvusvahelise maantee ja Belgradi–Tirana raudteelõigu ääres.
Shkodëris asuvad ka pedagoogiline instituut ja Luigj Gurakuqi nimeline Shkodëri ülikool.
Linna pearaamatukogus on üle 250 000 köite. Linnas on ka kultuurikeskus, kunstnike ja kirjanike liit, Migjeni (Millosh Gjergj Nikolla nimeline) teater, kunstigalerii ja ajaloomuuseum. Vaatamisväärsused on ka Shkodëri kindlus (ehk Rozafa kindlus), türgi saun ja Plumbi mošee.
Linnale annavad ainulaadse väljanägemise vanad majad ning kitsad tänavad kõrgete kivimüüride vahel. Pärast Teist maailmasõda ehitati mõned kvartalid laiemate tänavatega uuselamurajoone.
[redigeeri] Välislingid
- Fotod leheküljelt shkoder.net: [1] [2] [3] [4]
- http://www.shqiperia.com/foto/galeria/shkodra
