Rahvusromantism
 |
Artikli neutraalsus on vaidlustatud! Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saab artikli arutelust. |
Rahvusromantism on rahva ajaloost ja mütoloogiast eeskuju ja ainest ammutav kirjandus-, kunsti- ja arhitektuurisuund, ideoloogia, mis väärtustab rahvuskultuuri ja -pärimust. Eestis kasutatakse praktikas mõnikord selle kohta ekslikult nimetust "rahvuslus". Viimane mõiste tähistab natsionalismi või šovinismi, mille puhul on tegemist oma etnose pidamisega teistest väärtuslikumaks. Rahvusromantismiga on seotud rahvuseeposte ja rahvusriikide kujunemine.
Rahvusromantism kitsamas tähenduses on 19. sajandi teisel poolel ja 20. saj. alguses eriti Põhja- ja Ida-Euroopas levinud kunstistiil. Stiili esiletõus oli seotud rahvusliku eneseteadvuse tärkamisega. Rahvusromantism üritas vastanduda nö vanadele Euroopa rahvustele otsides rahvaluulest, -kunstist ja -pärimustest ainest päris "oma" rahvusliku kunstistiili väljatöötamiseks. Rahvusromantism eesti ja soome kunstis on tihedalt seotud tollal populaarse ekspressionistliku stiiliga, eriti soomes ka juugendstiiliga.
Sisukord |
[redigeeri] Eesti rahvusromantikuid
- Vladimir Beekman
- Eduard Bornhöhe
- Friedrich Robert Faehlmann
- Carl Robert Jakobson
- Oskar Kallis
- Lydia Koidula
- Friedrich Reinhold Kreutzwald
- Johann Köler
- Christian Jacob Petersohn
- Günther Reindorff
- Andres Saal
- Tõnu Trubetsky
[redigeeri] Soome rahvusromantikuid
- Juhani Aho
- Akseli Gallen-Kallela
- Eino Leino
- Eliel Saarinen
- Jean Sibelius
