Nikolai Triik

Nikolai Voldemar Triik (7. august 1884 Tallinn – 12. august 1940 Tallinn) oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog.

[redigeeri] Elukäik

Nikolai Triik õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, mille lõpetas 1901. aastal.

Aastal 1901 astus Peterburi Stieglitzi kunsttööstuskooli, mille nimekirjast Nikolai Triik kustutati 1905 aastal õpilasstreigist osavõtu pärast.

Jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa juures ja 1906. aasta algusest Peterburis J. Braszi ateljees.

1906 aasta kevadel sõitis Helsingisse, veetis suve Ahvenamaal ning sügisel astus Soome Kunstiühingu kooli. Aasta lõpul siirdus Pariisi, kus õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias, Academie Julian'is ning aastal 1907–1908 Ecole des Beax-Arts'is G. Ferrier'i juures.

1907. ja 1908. aasta suvel viibis Norras. Aastal 1908 läks uuesti Peterburi ja täiendas end vabakuulajana Kunsti Edendamise Seltsi koolis Nikolai Roerichi juhendusel.

Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus oli innukalt tegev kunstielu arendamisel (kogus Eesti Rahva Muuseumile rahvakunstiesemeid ja aitas 1910 aastal korraldada eesti kunsti näitust).

Aastatel 1910–1911 juhatas ajakirja "Noor-Eesti" kunstiosakonda. Aastal 1910 sõitis Kopenhaagenisse ja sealt Berliini, kus jätkas enesetäiendamist ja loometööd. Eestisse naases 1913 aastal.

Nikolai Triik töötas Tallinnas Eesti Kunstiseltsi joonistuskursuste, 1914 aastast kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana.

Oli aastast 1916 Eesti Kunstiseltsi nõukogu liige, 1919–1920 Haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja, osales 1919. aastal eesti kunsti ülevaatenäituse korraldamisel.

Aastal 1921 siirdus Tartusse ja asus tööle kunstikoolis "Pallas", juhatas seal aastast 1922 maaliateljeed ning oli ajuti ka graafikaõpetaja. Aastatel 1926–1928 oli Tallinnas vabakunstnik.

Aastal 1933 sai Nikolai Triik professoriks. Aastal 1940 läks halva tervise tõttu pensionile ja asus elama Tallinna.

Aastast 1920 kunstiühingu "Pallas" liige.

Nikolai Triik on maetud Leetse Lepiku kalmistule.

[redigeeri] Looming

Nikolai Triiki tuntakse kui sugestiivsete psühholoogiliste portreede loojat.

Portreed:

• "Juhan Liivi portree" (1934. Õli)
• "Konrad Mäe portree"
• "Oskar Lutsu portree"
• "Gustav Suitsu portree"
• "Ants Laikmaa portree"

Maalid:

• "Mererand" (1905. Õli)
• "Männid" (1931)
• "Talvine Tartu Emajõega" (1935)
• "Lennuk" (1910)

[redigeeri] Kirjandus

• Evi Pihlak, “Nikolai Triik 1884-1940” (monograafia). Kunst, Tallinn 1969
• Evi Pihlak, “Nikolai Triik inimese kujutajana” (album). Kunst, Tallinn 1985