Berliin

Berliin
[ ]

saksa Berlin

{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}

{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}

{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

Berliini lipp

Berliini vapp

Pindala: 891,82 km²

sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²

Elanikke: 3 396 990 (11/2005)

koordinaadid: 52°31′ N 13°24′ E

Brandenburgi värav

Berliin on Saksamaa pealinn, liidumaa (1. järgu haldusüksus) ja suurim linn.

Berliin asub Põhja-Saksa tasandikul Spree jõe kallastel 70 km kaugusel Poola piirist. Ta asub Brandenburgi liidumaa keskel, ent alates 1920 ei kuulus selle koosseisu.

[redigeeri] Ajalugu

Nimi 'Berliin' ei ole etümoloogiliselt seotud karuga, mis on Berliini vapil. Oletatavasti tuleb see slaavi sõnast berl, mis tähendab sood.

Pärast Suurt rahvasterändamist jäi Ida-Saksamaa inimtühjaks. 6. sajandil asusid sinna slaavi hõimud havelaanid, kes said nime Haveli jõe järgi, mille ääres nad elasid, ja sprevljaanid, kes said nime Spree jõe järgi.

Brandenburgi alistas 948 Otto I Suur. Aastal 983, mil ta suri, kihutasid slaavlased sakslased sealt minema ning tapsid vaimulikud ja keisri ametnikud. Slaavlased jäid paganateks veel poolteiseks sajandiks, kuni 12. sajandi algul saksid piirkonna uuesti vallutasid ja seekord juba lõplikult ristisid. Slaavlased aeti osalt välja, osalt assimileerusid, ent on vähesel määral säilinud tänapäevani (sorbid).

Praegune Berliin on tekkinud kahest asulast: Berlinist ja Cöllnist, mida esmamainiti vastavalt 1244 ja 1237. Nende linnaõigusi on esmamainitud vastavalt 1251 ja 1261, kuid eeldatavasti olid nad juba varem linnad. 1307. aastal ühinesid selleks ajaks linnastunud asulad teineteisega. Ehitati ühine raekoda, milles valitses ühine raad. Linnaeelarved olid eraldi. Samal aastal sai Berliin hansalinnaks.

Tänapäeva Berliini alal paiknevaid Spandaud (1197) ja Köpenicki (1209) on mainitud varemgi, ent ametlikult ühendati nad Berliiniga alles 1920.

1415 asutas kuurvürst Friedrich I Brandenburgi markkrahvkonna ja valitses seal kuni surmani 1440. Sellest ajast peale valitsesid Hohenzollernid Berliinis kuni 1918. aastani, algul Brandemburgi markkrahvidena, siis aastast 1701 Preisimaa kuningatena ja lõpuks aastast 1871 Saksa keisritena.

1448 mässasid linlased Friedrich II Raudse vastu ega tahtnud talle lossi ehitada. Ülestõus suruti maha ning linn jäeti ilma hulgast poliitilistest ja majanduslikest vabadustest. 1451 kuulutati Berliin Brandenburgi markkrahvide ja kuurvürstide residentsiks ja kaotas hansalinna staatuse. Linna majandus orienteerus ümber luksuskaupade tootmisele õukonna jaoks.

Potsdami konverentsi otsusega jagati Berliin nagu omakorda terve Saksamaa neljaks (Briti, USA, Prantsuse ja Nõukogude Liidu) sektoriks. Briti, Prantsuse ja USA sektorid ühinesid tritsooniks pärast seda, kui NSV Liidu komandant lahkus komandantide komiteest. 7. oktoobril 1949 kuulutati Ida-Berliin Saksa DV pealinnaks. Aastal 1961 eraldati Ida- ja Lääne-Berliin teineteisest kivimüüriga (Berliini müür). 9. novembril 1989 avati taas piir Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel. 3. oktoobril 1990 ühinesid kaks Saksa riiki rahumeelselt. Berliini müür on lammutatud, ainult mõnes kohas on natuke mälestuseks alles jäetud.

[redigeeri] Berliini linnarajoonid

Mitte

Berliin koosnes enne 23 linnarajoonist. 1. jaanuaril 2001 liideti neid, et saada enam-vähem ühesuguse elanike arvuga linnarajoonid. Nüüd on Berliinis 12 linnarajooni: