Merevaik

See artikkel on mineraloidist; muude tähenduste kohta vaata Merevaik (täpsustus).

Merevaik.

Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.

Olenevalt leiukohast kannab merevaik erinevaid nimetusi. Näiteks birmiit (Myanmar), retiniit (Hiina), sedariit (Kanada), sfauriit (Gröönimaa), ajkaiit (Ungari), rumeniit (Rumeenia) jne. Merevaiku on leitud ka Eesti rannikult, kuid need leiud on väga haruldased.

Merevaik on mitmesuguste Paleo- ja Neogeeni okaspuuliikide kõvastunud vaik. Tihti on merevaigu sees taimede ja putukate fossiile.

Merevaik koosneb peamiselt süsinikust ~79%, vesinikust ~11% ja hapnikust ~10%. Lisandina on esindatud ka väävel ja raud.

Maailma kõige rikkalikumad merevaigu leiukohad asuvad Kaliningradi oblastis. Suhteliselt palju on merevaiku ka Leedu rannikul, kuhu ta satub tänu tormilainetele, mis üha uusi merevaigu tükke meresetetest välja toovad. Enamik maailma merevaigust on Läänemere ja Dnepri jõe vahelises ligikaudu 2000 km pikkuses ja 500 km laiuses vööndis. Läänemere merevaiku nimetatakse ka suktsiniidiks, helmesmänni (Pinus succinifera) järgi.

Merevaik on tundlik hapete ja kõrge temperatuuri suhtes. Tuleb kaitsta higi ja päikesevalguse eest.

Merevaiku on lihtne ära tunda, sest sarnaseid mineraale ei ole.

[redigeeri] Omadused

Kõvadus: 2...2,5
Tihedus 1,05...1,10 g/cm³
Värvus: tavaliselt meekollane, oranž, kollakasvalge, kollakaspunane, harva sinine, rohekas või must
Läbipaistvus: enamasti läbipaistev või läbikumav
Läige: matt või rasvaläige, mõnikord öeldakse ka vaiguläige
murdepind: karpjas või tasane
Lõhenevus: puudub
Kriipsu värvus: valge
Murdumisnäitaja: 1,537...1,545
Kaksikmurdumine: puudub

Pehmeneb 150°C ja sulab 350...375°C juures.

Iseloomulikuks tunnuseks on elektriseerumine näiteks villase riidega hõõrumisel. Merevaik on andnud nime elektronile ja elektrile.

[redigeeri] Kasutus

Merevaigust ehteid

Merevaiku kasutatakse peamiselt ehtekivina. Tuntud on Peterburi lähedal Tsarskoje Selos asunud merevaigutuba, mille 1701...1709. aastal Preisimaal valmistatud originaal läks Teise maailmasõja käigus kaduma ja pole siiani leitud.

Inimesed tundsid merevaiku juba paleoliitikumis. Teda kasutati ehetena ning isegi maksevahendina. Merevaik oli väga hinnatud ka Vana-Kreekas. Talle omistati ravivaid omadusi ning kasutati lõhnavate segude koostisosana, sest põletamisel eraldab merevaik meeldivat lõhna.

Merevaik on ka tooraineks merevaikhappe, merevaiguõli, kampoli jms. valmistamisel.