Temperatuur
| See artikkel vajab toimetamist |
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis on molekulide keskmise kineetilise energia mõõt. (Ek).
T = (2·Ek) / (3·k)
Boltzmanni konstant k = 1,38·10-23 J/K
Erinevate temperatuuriskaalade kraadide pikkus on erinev. Praegu on kasutusel mitu temperatuuriskaalat.
- Celsiuse skaala on kõige levinum mida igapäevases elus ja kodumajapidamises kasutatakse peamiselt. Jää sulamispunkt 0 °C, vee keemispunkt 100 °C.
- Kelvini skaala ehk nn. Absoluutne skaala. Kelvin kuulub rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikute hulka. Jää sulamispunkt 273,15 K, vee keemispunkt 373,15 K. Kelvini skaalal ei kasutata kraadi tähist (°).
- Fahrenheiti skaala on Ameerikas praegu laialdaselt kasutusel. Jää sulamispunkt on 32 F, vee keemispunkt 212 F, nii et 1°F = 5/9°C.
- Reamuri skaala on jaotatud kraadideks. Reamur valmistas oma termomeetri 1730. aastal. Ta kasutas termomeetri kapillaartorus vedelikuna piiritust. Reamur jaotas jäätumis, sulamistemperatuuri ja vee keemistemperatuuri vahe 80-ks osaks. Jää sulamispunkt 0° R, vee keemispunkt 80° R.
Antud keemistempereatuurid on arvestatud normaalrõhule (vee keemistemperatuur sõltub rõhust).
Kelvini ja Celsiuse temperatuuriskaalade ühe kraadi väärtused on samasuurused, kuid erinevus on selles, et Celsiuse skaala nullpunkt asub ligikaudu Kelvini skaala 273 kraadi juures ja Kelvini skaalal puuduvad negatiivsed temperatuurid. Kelvini skaala järgi on temperatuur null kraadi (absoluutne null), kui aineosakeste (molekulide) korrapäratu soojuslik liikumine on täielikult lakanud, st. aine molekulid on liikumatud.
Absoluutne nullpunkt - Absoluutne temperatuur - Celsiuse skaala - Fahrenheiti skaala - Kelvini skaala - Reamuri skaala - Temperatuuriskaalad - Termomeeter
Anders Celsius - Gabriel Daniel Fahrenheit - William Thomson Kelvin
