Jägala juga

Põhja-Eesti paekaldalt langev Jägala juga on Eesti kõrgeim looduslik juga.

Jägala juga on juga Eestis Jägala jõe alamjooksul Jõelähtme valla territooriumil, 3 või 4 kilomeetrit enne jõe suubumist Soome lahte, umbes 25 km Tallinnast ida pool.

Koha geograafilised koordinaadid on 59° 27' 04'' N ja 25° 11' 00'' E.

Jägala juga talvel

Joa kõrgus on 7,8 või 8,1 meetrit ja laius üle 50 meetri. Tegemist on kõige kõrgema loodusliku joaga Eestis.

Joa tagant on võimalik läbi kõndida, astudes libedatele kividele.

Kõige huvitavamat vaatepilti pakub juga kevadise suurvee ajal ning talvel, kui juga on jäätunud.

Jõe lõunakallas joa kõrval on varisemisohtlik.

Juga on klindiastangu, millelt ta langeb, tuhandete aastate jooksul kulutanud, nii et allapoole juga on Jägala jõele tekkinud kitsas kanjonorg, mille põhjas on kärestikuline jõesäng. Oru pikkus on 300 meetrit, sügavus 12–14 meetrit. Iga aastaga liigub juga lähtele lähemale.

Jägala juga on looduskaitse all.

[redigeeri] Geoloogia

Juga langeb Põhja-Eesti pangalt. Joa taga ja kõrval paljanduvad Ordoviitsiumi settekivimid. Esindatud on Varangu, Hunnebergi, Billingeni, Volhovi ja Kunda lade. Varangu lademe Türisalu kihistu graptoliitargilliit jääb valdavalt veepiirist allapoole, kuid langeva vee poolt lahtimurtud argilliiditükke leidub joa ümbruses rohkesti. Argilliidi peal lasub glaukoniitliivakivi kiht, mis kuulub Hunnebergi lademe Leetse kihistusse. Ülalpool järgneb sellele Volhovi lademe glaukoniitlubjakivi ning seejärel Kunda lademe lubjakivi. Lubjakivis on rohkesti nautiloidide kivistisi.

[redigeeri] Ajalugu

Jägala joa varasem rahvapärane nimi on Joarüngas.

Arvatavasti on sellel kohal olnud muistne kultusepaik. Jägala joa juurest pärinevad esimesed kirjalikud teated vesiveskist Eestis (13. sajandi algus; umbes 1240). Ka 1688. aastast pärinevatele kaartidele on märgitud joa juurde vesiveski.