Looduskaitse

Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia reeglitele.

See artikkel vajab toimetamist

Sisukord

1 Eesti Looduskaitse
2 Vaata ka
3 Seotud teemad
4 Välislink

[redigeeri] Eesti Looduskaitse

[redigeeri] Enne II Maailmasõda

Eesti esimene looduskaitseala asutati Vilsandil.

Esimesed liigid võeti Eestis Looduskaitse seaduse alusel kaitse alla 12. mail 1936. aastal. Nimekirja kuulus 24 taimeliiki. Kaitsealuste liikide kogumine, hävitamine ja meelega kahjustamine kogu riigis oli keelatud olenemata maa omandivormist. 4. novembril samal aastal lisati nimestikku veel kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja talvik (Chimphila umbellata), mille puhul oli keelatud taimede müük ja nendega kauplemine. Samuti võeti kaitse alla ka mõningad kaitstavate liikide esinduslikumad kasvukohad. Näiteks "Jugapuu kaitseala Hiiumaal".

Kuigi loomaliike ei olnud eraldi kaitse alla võetud, oli enamikel kaitsealadel keelatud lindude hirmutamine ja jahipidamine. 1939. aastal loodi mitmed linnukaitsealad (näiteks: Sinijärve, Merimetsa, Muuga-Uudeküla, Tagaranna heinamaa jpt).

[redigeeri] Nõukogude aeg

Nõukogude ajal järgiti valdavalt varem kaitse alla võetud loodusobjektide puhul seni kehtestatud nõudeid. Esimeseks looduskaitset puudutavaks õigusaktiks oli 7. juunil 1957. aastal vastuvõetud seadus „Eesti NSV looduse kaitsest“. Sellega moodustati Looduskaitse Valitsus, mis kinnitas 1958. aasta 24. detsembril kaitsealuste liikide loetelu. Sinna kuulus 55 taimeliiki ja 54 loomaliiki , -perekonda ja -seltsi. Kusjuures kaitstavate taimede puhult eristati 2 nimekirja:

dekoratiivsed taimeliigid ja taimeliigid — oli keelatud nende müük ja kogumine müügi otstarbel
loodusmälestusmärgid

[redigeeri] Tänapäev

1. juunil 1994. aastal võeti vastu Kaitstavate loodusobjektide seadus. Selle alusel jaotati kaitsealused liigid nende ohustatuse ja kaitse ranguse järgi kolme kategooriasse.

Kõige rangema kaitsega I kategooriasse kuulusid 22 taimeliiki ning 10 loomaliiki.
15. detsembril 1994. aastal võeti vastu II kategooria taime-, seene- ja loomaliikide nimekiri.
III kategooria taime-, seene- ja loomaliikide nimekiri kinnitati 30. märtsil 1995. aastal.

Eelpool toodud nimekirjad kehtisid mõningate muudatustega kuni 2004. aasta 10. maini, mil hakkas kehtima Looduskaitseseadus. Sellega seoses muutusid oluliselt ka kaitstavate liikide nimekirjad. Uue elustikurühmana on nüüd kaitse all ka samblikud. Samas on oluliselt lühenenud kaitstavate linnuliikide loetelu. Uue seaduse alusel on isendipõhise kaitse korraldamise kõrval oluliselt suurenenud ohustatud liikide püsielupaikade säilitamise nõue.

2006. aasta seisuga on Eestis kokku 326 I ja II kategooriasse kuuluvat kaitsealust liiki, kellele tuleb tagada kas täielik või osaline kaitse, sest tegemist on haruldaste, hävimisohus või ohustatud liikidega.