Hugo Chávez
Hugo Chávez Frías (sündis 28. juulil 1954) on Venezuela poliitik.
Ta on olnud Venezuela president alates 1999. aastast. Ta on endine sõjaväelane ja vasakpopulist, kes on võitnud Venezuela rahva vaesunud enamiku poolehoiu ja pälvinud suure osa kesk- ja ülemklassi vaenuliku suhtumise.
Chávezi isa on Hugo de los Reyes Chávez (endine piirkondlik haridusjuht ja endine parempoolse Sotsiaal-Kristliku Partei liige, kes on praegu Barinase osariigi kuberner. Tema ema on Elena Frías de Chávez.
Chávezil on neli oma last: Rosa Virginia, María Gabriela, Hugo Rafael ja Rosinés. Ta on olnud kaks korda abielus ning elab praegu lahus oma teisest abikaasast Marisabel Rodríguez de Chávezist.
Hugo Chávez lõpetas 5. juulil 1975 Venezuela Sõjateaduste Akadeemia, saades magistrikraadi sõjanduses ja inseneriteaduses.
Edasi läks ta magistriõppesse politoloogia alal Simón Bolívari Ülikooli Caracases. See jäi tal pooleli.
Endine langevarjur Chávez sai tuntuks ebaõnnestunud sõjaväelise riigipöörde juhina 1992. Kui ta oli kaks aastat vangis olnud, andis president Rafael Caldera talle armu ning temast sai poliitik, kes asutas uue partei nimega Movimiento V República 'Viienda Vabariigi Liikumine'.
Chávez võitis presidendivalimised 6. detsembril 1998 (vaata 1998. aasta Venezuela presidendivalimised) ning uuesti 30. juulil 2000 suurima osalusprotsendiga 40 aasta jooksul (56,2%; vaata 2000. aasta Venezuela presidendivalimised)). Tema programm nägi ette korruptsiooni- ja vaesusevastast võitlust ning ta mõistis hukka kaks parteid, kes olid Venezuelas võimul olnud alates 1958. aastast.
Kõik viis suuremat telekanalit ning enamik ajalehti on tema vastu, kuid väike osa ajakirjandusest siiski toetavat teda. Chávez väidab, et opositsioonilist ajakirjandust kontrollivad jõud, kelle huvidele tema poliitika vastu käib. Ajakirjanduse väitel jälle on Chávez oma ütlustega ajakirjanikud ära hirmutanud. Samuti olevat ta lasknud jõukudel ajakirjanikke vägivallaga ähvardada.
Chávez on käiku lasknud ja Rahvuskogu heaks kiitnud 49 seadusest koosneva komplekti, millega teostub vasakpoolne majanduspoliitika. Venezuela Kaubanduskodade Föderatsioon (Fedecámaras) vastustas neid seadusi ägedalt ning otsustas kutsuda üles üldäristreigile 10. detsembril 2001.
Chávez laskis välja vahetada Venezuela riikliku naftakompanii Petróleos de Venezuela (PDVSA) juhtkonna väidetavalt väärjuhtimise ja korruptsiooni tõttu, kuid PDVSA juhatuse pooldajad omistavad sellele sammule poliitilised motiivid.
15. jaanuaril 2003 esines Chávez Venezuela Rahvuskogule kõnega olukorrast riigis. Et opositsiooni esindajad kohal ei viibinud, siis ta kõneles üksnes oma partei liikmetele ja talle kaasatundvatele diplomaatidele.
Kõnes tunnistas ta muuhulgas (võib-olla arvates, et tema sõnu ei avaldata), et kutsus esile PDVSA kriisi selleks, et olemasolevat organisatsiooni hävitada.
Chávezi naftaekspordipoliitika ja tema avalik sõprus Kuubaga on toonud kaasa USA valitsuse negatiivse suhtumise. Chávez on Fidel Castro lähedane sõber; Venezuela tarnib Kuubale 53 000 barrelit (8 000 m³) naftat päevas, saades vastutasuks sadade arstide, õpetajate ja teiste spetsialistide tööjõu. See on võimaldanud Kuuba majandust taasa elavdada ning tõsta tervishoiu ja kirjaoskuse taset Venezuelas.
Chávez oli ka esimene demokraatlikult valitud president, kes külastas Saddam Husseini pärast 1991. aasta Lahesõda (11. augustil 2000). Ta vastustas ägedalt ka 2003. aasta sissetungi Iraaki.
 See artikkel on pooleli. |
|---|
[redigeeri] Välislingid
| Eelnev: Rafael Caldera |
Venezuela president 1999–2002 |
Järgnev: Pedro Carmona |
| Eelnev: Diosdado Cabello |
Venezuela president Alates 2002 |
Järgnev: Võimuolev |
