Brüssel
|
Brüssel
[ ] prantsuse Bruxelles
hollandi Brussel
saksa Brüssel
|
 Brüsseli lipp
Pindala: 32,61 km²
sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²
Elanikke: 142 800 (2005)
|
Brüssel [br'üssel] (saksa Brüssel; hollandi Brussel, prantsuse Bruxelles) on Belgia pealinn.
Ta kuulub halduslikult eraldi üksuse Pealinna Brüsseli piirkonna (hollandi Brussels Hoofdstedelijk Gewest; prantsuse Région de Bruxelles-Capitale) koosseisu, mille pindala on 161 km² ja elanike arv 1 005 800 (2004).
Brüsselist voolab läbi Zenne jõgi, mis on alates 19. sajandist kesklinnas täielikult kaetud. Zenne on üks Belgia kõige enam reostatud jõgesid, sest Brüsseli piirkonna kanalisatsioon suunatakse sinna ilma puhastamata. Lähiaastatel kavatsetakse ehitada puhastusseadmed.
Sisukord |
[redigeeri] Rahvusvahelised organisatsioonid
Brüsselis asub mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Neist olulisimad on NATO ja Euroopa Liit.
[redigeeri] Etümoloogia
Linna nimi tuleb vanahollandi keelsest sõnast Bruocsella, Brucsella või Broekzele, mille esimene pool (bruoc, bruc või broek) tähendab sood ja teine (sella või zele) ühetoalist maja, templit või kabelit. Samad sõnatüved olid ka keldi keeltes. Niihästi hollandi kui prantsuse keeles on ajapikku k sõnast kadunud ja z hääldub s-ina. Ka kõik ülejäänud kohanimed Pealinna Brüsseli piirkonnas on hollandi päritolu peale Evere, mis on keldi päritolu.
[redigeeri] Ajalugu
977 läänistas Saksa-Rooma keiser Otto II Alam-Lotringi hertsogkonna impeeriumi läänepiiril Prantsuse kuninga Louis IV pojale Charles'ile. Ehkki linna on mainitud varemgi, peetakse linna asutamiseks just seda, kui Charles 979 Zenne jõe saarele (Saint-Gery saarele) väikese kindluse ehitas. Pärast tema surma 997 läks piirkond Leuveni dünastiale, kes valitses linnas kuni 1406. aastani ning laiendasid järjest omi valdusi. Lõpuks oli nende tiitliks Brabandi, Lotringi ja Limburgi hertsog. Juba 11. sajandil sai Brüssel tähtsaks peatuspaigaks teel Brüggest Kölni. Samal ajal ehitati korralik kindlus ja linnamüür. 1357–1379 ehitati uus linnamüür, sest vana oli jäänud väikeseks. Vana linnamüüri tuntakse praegu sisemise rõnga ja samuti pentagonina. 1406–1482 valitses piirkonda Burgundia dünastia, 1482–1598 Habsburgid.
Suure Prantsuse revolutsiooni ajal liideti Belgia Prantsusmaaga, järgnenud Napoleoni sõdades Hollandiga, kellele Viini kongress 1815 ka Belgia määras. 1830 puhkes Holandis kodusõda, mis lõppes riigi poolitumisega. Tekkinud Belgia pealinnaks sai Brüssel.
