Althing
| See artikkel vajab toimetamist |
Althing, ka Alþing, Althingi, Alþingi (vanaislandi Alþing, tänapäeva islandi keeles Alþingi) on Islandi parlament, mis loodi 930. aasta paiku Islandit ühendava rahvakoosolekuna.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
[redigeeri] 10.-13. sajand
Althing loodi tervet Islandit ühendava tingina, mis kogunes Reykjavíki lähedal Þingvelliril ("Tingi väljad") kaheks nädalaks igal kesksuvel. Althingile kogunesid Islandi pealikud, goodid, et võtta vastu ja muuta seadusi ning mõista kohut. Althingil oli õigus osaleda kõikidel vabadel meestel. Lisaks talupoegadele tulid sinna kokku ka kaupmehed, käsitöölised, jutuvestjad ja reisilised, samuti kohtuvaidlustes osalevate pealike väesalgad. Nõnda kujunes Althingist saare suurim rahvakogunemine. Althing täitis hõredalt asustatud saarel mitmeid olulisi sotsiaalseid ja kultuurilisi funktsioone.
Althingi juhtis 3 aastaks ametisse valitud seadusekuulutaja, lögsögumaðr. Tema ülesandeks oli igal aastal Lögbergi, Seaduste kalju juures kolmandik seadustest ette lugeda ning vaidluste puhul otsustada, millisel osapoolel on õigus. Seadusekuulutaja amet oli väga auväärne, sest see eeldas väga head seaduste tundmist. Kuni 12. sajandini ei olnud Islandi seadused kirjalikult jäädvustatud, õppinud mehed teadsid neid peast. Kohtuvaidlustes saavutas võidu sageli see pool, kelle nõuandjaks oli parem seadusetundja. Samuti eeldas seadusekuulutaja ametisse valimine toetust paljude goodide poolt.
Seadusi andis Althingil välja Lögrétta (sõna-sõnalt "seaduskohus"). Lögrétta liikmeteks olid lisaks seadusekuulutajale 39 goodkonna (goðorð) juhid, goodid (goði) ning nende nõuandjad. 965. aastal jagati Island neljaks kohtupiirkonnaks, neljandikuks. 13. sajandi lõpust pärinevate käsikirjadena säilinud seadustekogu Grágás (Hallhani) ütleb, et igas neljandikus oli 9 goodkonda, erandiks oli põhjaneljandik, milles oli 12 goodkonda. Goodkondade arv ei olnud püsiv ja aja jooksul see kasvas.
Althingil kogunesid ka neljandike kohtud ja 11. sajandil loodi seal nn. viies kohus, Fimmtardómr, mis otsustas siis, kui alamas kohtus otsusele ei jõutud.
Islandil puudus täidesaatev võim. Iga kohtuotsuse puhul pidid osalised ise selle eest seisma, et otsus täidetud saaks. Praktikas tähendas see, et võimsa toetajata lihtinimesel oli raske, kui mitte võimatu saavutada kohtuotsuse täitmist, kui tema vastaseks oli piisavalt mõjukas isik.
[redigeeri] Norra ja Taani võimu all
Kui Island aastal 1262 Norra kuninga võimu alla läks, kaotas Althing järk-järgult oma senise tähtsuse. Goodide süsteem kaotati, neid asendasid nüüd kuninga ametnikud. Lögrétta jätkas formaalselt, kinnitades kuninga poolt välja antud seadusi; samuti pidi kuningas kinnitama Althingi poolt välja antud seadusi. Teised kohtud kaotati ja Lögrétta ülesandeks sai ka kohtumõistmine. Seadusekuulutaja amet kaotati aastal 1271, teda asendasid kaks ametnikku (lögmaðr).
17. sajandil Taani kuningriigi osana kaotas Althing õiguse seadusi välja anda täielikult. Kuni aastani 1800 teguses Althing ainult kohtuna. Aastal 1800 saatis Taani kuningas Althingi laiali, kohut hakkas mõistma Reykjavíkis loodud ülemkohus.
Althing loodi uuesti 1843. aastal välja antud kuningliku käsu kohaselt. Esimene istung toimus 1. juulil 1845. Althing koosnes 26 liikmest, kellest 20 olid valitud ja 6 oli määranud Taani kuningas. Sel perioodil oli Althingi ülesandeks anda kuningakojale nõu Islandit puudutavates küsimustes. Althingil õnnestus saavutada mitmeid Islandile soodsaid muudatusi seadusandluses ja maa administratsioonis.
1874. aasta konstitutsioon andis Althingile õiguse üheskoos kuningaga Islandit puudutavaid seadusi välja anda. Liikmete arv tõusis 36-le, neist 6 määras endiselt ametisse kuningas. Nüüd muutus Althing kahekojaliseks. 1904. aasta muutustega Taani kuningriigi konstitutsioonis loodi Islandil parlamentaarne demokraatia. Taanis loodi Islandi Ministeerium, mille juhil pidi olema Althingi toetus. 1915 laienes valimisõigus naistele ja teenijatele, samal aastal asendati kuninga poolt ametisse määratud Althingi liikmed rahva poolt valitutega.
1. detsembril 1918 jõustus liidulepingu seadus, mille kohaselt Islandist sai suveräänne riik, mis on Taani kuningriigiga personaalunioonis. Althing sai piiramatu seadusandliku võimu, välja arvatud välispoliitikas, kus otsused tegi endiselt Taani. Järgnevatel aastakümnetel suurendati saadikute arvu mitmel korral.
[redigeeri] Pärast iseseisvumist
17. juunil 1944 kuulutati Þingvelliril peetud Althingi istungil välja Islandi Vabariik.
Alates 1991. aastast on Althing ühekojaline ja sinna kuulub 63 liiget. Valmised toimuvad iga 4 aasta tagant.
[redigeeri] Kirjandus
- Gunnar Karlsson: "The History of Iceland". University of Minnesota Press, Minneapolis. 2000
