Kasutaja arutelu:Urmas

Tere tulemast Vikipeediasse, Urmas! Suurepärane on näha ranget toimetajakätt.

Kohanimede kasutus Vikipeedias järgib üldiselt Peeter Pälli teatmikke. Tavaliselt on artikli pealkirjaks võetud temal esimesel kohal olev variant, ent on ka erandeid.

Mul on kõhklus Tšetšeenia praeguse nimetuse suhtes. Ma arvan, et see on muutunud ja ei sisalda enam sõna "Itškeeria".

Me leppisime juba kokku, et powiat on maakond ja gmina on vald. Kas ka gemeente ja municipalité on vald?

Kuidas tõlkida saksa Kreis, kas "maakond" või "kreis"? Andres 02:49, 21 Dec 2003 (UTC)

gemeente ja municipalité võivad vallad olla, kui nad tähistavad kohalikku omavalitsust (munitsipaliteeti). Kreisi puhul sobiks "kreis" ajaloolisse konteksti. Urmas

Ma olen Hollandi ja Belgia puhul need niimoodi tõlkinud (Hollandi kohta kirjutasin 's-Gravendeel, 's-Gravenzande ja 's-Hertogenbosch, millele enam ligipääsu pole. Ma ei tea, kas nad on päris kadunud. Belgia kohta Braine-le-Conte. (Ma ei tea, miks viimane link ei hakka tööle. Selle nime võib panna otsingukasti.)

Mis ajast alates tuleks "kreis" asendada "maakonnaga"? Probleem on siis ju selles, et kreiside ja maakondade vahel on järjepidevus. (Jutt on Saksamaast, mitte Eestist.) Andres 14:59, 21 Dec 2003 (UTC)

Iseenesest ei ole midagi hullu, kui Saksamaa puhul kasutada "kreis". Ainuke häda lugeja koha pealt on see, et (eriti kui ta on alla 30) saksa keele kõrval hakkab kummitama samakõlaline ingliskeelne sõna. Et asjasse kriitiliselt suhtutaks, ei maksa väga loota - hiljutine uurimus (saab ka trükis ilmuma Akadeemias) näitas, et gümnasistide arvates ei ole Orleans'ile Euroopas kohta. Mõned lisasid ka täpsustuseks "New" Orleans'i nime ette. Urmas

Hästi, meil tuleb selles lihtsalt kokku leppida. Minu ettepanek on kasutada sõna "maakond" Kreis 'i vastena alati, välja arvatud siis, kui jutt on iseseisvuse-eelsest Eestist (ma ei tea, millal täpselt tulid maakonnad). Andres 15:16, 21 Dec 2003 (UTC)

Ettepanek on sobilik . Maakonnad olid Eestis kindlalt olemas vähemalt 18. saj. lõpus (näit. kui tehti Võru maakond). ÕS ütleb selle kohta: "kreis AJ: haldusüksus Saksamaal; maakonna tsaariaegne nimetus. Kreisikohus. Kreisilinn. Kreiskool.

Ma uurisin vahepeal seda. Selgub, et eesti keeles on ikkagi traditsioon nimetada Saksamaa maakondi kreisideks, kuigi Bezirk 'e ei ole nimetatud betsirkideks, vaid ringkondadeks. Küsimus on selles, kas me läheme selle traditsiooni murdmisele. Ja igal juhul tuleks siis säilitada ka paralleelkujud (ümbersuunamised, paralleelvormide äratoomine artikli alguses, saksakeelsed vasted). Me ei pea asja kindlalt ära otsustama. Töö käigus võib ka ümber mõelda (selles on Vikipeedia eelis paberentsüklopeedia ees).

Ma arvan ka, et me ei pea tegema Eesti kreiside kohta eraldi artikleid, vaid võime vastavad märksõnad ümber suunata maakondade alla.

Ja peale selle tuleb meil asjad kuidagi kokku viia ka muinas-Eesti maakondadega (näiteks Harjumaa oli olemas, kuid teiste piiridega).

Aga minu küsimus oli selle kohta, millal eestus kreisid ära kadusid.

Andres 15:48, 21 Dec 2003 (UTC)

Proovisin vahepeal suhelda ajaloolastega. Kõige enam on põhjust sõna "kreis" kasutada 18. sajandil (Katariina Suure) ajal olnud haldusüksuse kohta Balti asehalduskorra kehtimise ajal. Paul I selle korra kaotas ja sealt edasi peaks rahulikult omakeelset nimetust kasutama - eestlased "maakond", venelased "уезд" ja sakslased "Kreis". Regio "Ajaloo atlas gümnaasiumile", mida ajaloolased koostanud on, kasutab ainult sõna "maakond". Seda nii rootsi kui tsaari ajal.

Bezirk tuleks kindlasti tõlkida "ringkond" nagu seda siiamaani eesti keeles ka tehtud on. Urmas

Ma saan siis asjast nii aru, et Eestis ei olegi otsest vajadust kreise ja maakondi erinevalt nimetada. Aga siis oleks ka imelik Saksamaa maakondi kreisideks nimetada. Mul on ettepanek iga Saksamaa maakonna kohta käiva artikli pealkirjas kasutada sõna "maakond", tuues ära saksakeelse nimetuse, kus esineb sõna "Kreis". Asja saaks üldisemalt käsitleda artiklites "kreis", "maakond" ja "Saksamaa haldusjaotus". Andres 18:27, 21 Dec 2003 (UTC)

Aga Haag on ju ka jaapani keeles?-- Egon

Mina arvan ka, et mida rohkem infot, seda parem. Kui me saame nii palju nimesid, et see muudab artikli raskesti loetavaks (kuigi see ei tohiks segada, sest alapealkirjade ja sisukorra abil saab mittevajalikust üle libiseda), siis saab selle selle nimede nimekirja teha eraldi artikliks.

Võidakse küll öelda, et need nimed on rohkem sõnaraamatu kui entsüklopeedia asi (ja küll see Vikisõnaraamat ka varsti tuleb). Aga need nimed on vajalikud siis, kui tahetakse kas või Google'i abil otsida nendes keeltes infot. Ja üldse, need on igal juhul vajalikud, ükskõik kuhu need lõpuks panna.

Ja üldse, Vikipeedial ei ole piire, mille taha peaks pidama jääma. Ja näiteks Egoni jaoks on koreakeelsetel nimedel reaalne kasutusväärtus. Andres 19:38, 21 Dec 2003 (UTC)

Tere Urmas,

Ma tahtsin küsida Su käest, et kas Sa ise mõtlesid selle tabeli formaadi? Ma leian, et see tabel on igati parem silmale vaadata ja ka info printimisel parem. Ma arvan, et kui Sa oskaksid need andmed ka niimoodi kohakuti viia, nagu on seda riikide puhul kasutatava tabeli andmed, saaksime me seda tabelit seal kasutada. Ma hakkan praegu ise katstama ja ka võib-olla pakun ise midagi uut välja. Edu Sulle!--Egon 12:27, 4 Jan 2004 (UTC)

Tabeli lõppkuju on küll minu tehtud. Proovin Leedu tabelit kujundada. Urmas

Tere Urmas!

Tahaksin Sulle öelda, et laadisin siia kõikide Venemaa Vabariikide lipud-vapid, nii et kui Sa teed uusi artikleid, saad lippe ja vappe kasutada. Kätte saad nad nii: mine vasakust menüüst artiklile Erilehed. Seal on valik kasutamata allalaaditud piltidest.

Head nokitsemist, mul hakkas päev ja lähen tööle!--Egon 22:02, 6 Jan 2004 (UTC)

Tere! Sa oled nüüd administraator. Andres 05:20, 22 Jan 2004 (UTC)

Tänan, Urmas

Thank you very much for taking some time and replacing Estonian names with Slovenian at the map of Nagorno Karabakh. Hvala.

--193.2.136.41 09:32, 9 Jun 2004 (UTC), Heretik from Slovenian Wikipedia

And for the Polish one too. --212.76.39.1 12:06, 9 Jun 2004 (UTC)

Kui me lähtume jalgpallurite puhul kodukoondise lehest, siis me peaksime kirjutama Bobic. Andres 17:15, 19 Jun 2004 (UTC)

Arvan Bobiči puhul pole probleemi. Kes teab vormi Bobic, suunatakse automaatselt edasi.

Mis aga puudutab koondise lehe järgi nime kirjutamist, siis on tal ju ka Sloveeni kodakondsus ning ta on sloveeni päritolu. Loomulik, et sakslastel pole č-tähte ja nad üritavad ilma selle kasutamiseta hakkama saada. - Urmas 09:20, 20 Jun 2004 (UTC)

Minu meelest pole vaidlusküsimuste puhul mingit vahet, kas kasutada malle või kategooriaid.

Teiseks, kui mingit riiki loetakse kahe maailmajao alla kuuluvaks, siis võib teda ju topelt märgistada. Vaidlusküsimust võib ju kommenteerida artiklis selle riigi kohta. Andres 12:33, 26 Jun 2004 (UTC)

Seni oleme mallidega esitanud ainult lõplikke loetelusid. Türgi puhul tuleks vähemalt neli malli - NATO riigid, Aasia riigid, Euroopa riigid, Lähis-Ida riigid. Mallistik muutub häirivalt, segavalt pikaks. - Urmas 12:43, 26 Jun 2004 (UTC)

Sellega olen nõus, et palju mallistikke on tarbetu. Mina isiklikult ei tunne selliste mallide järele, kus esitatakse sama kategooria märksõnu, üldse vajadust. Aga minu meelest on maailmajagude riikide nimekirjad siiski piisavalt lõplikud. Andres 14:01, 26 Jun 2004 (UTC)

Kas Euroopa riikide hulka kuuluvad Kasahstan, Venemaa, Gruusia, Armeenia, Türgi, Küpros, Iisrael ? Geograafide jaoks pole see sugugi üheselt selge. Kõik sõltub Euroopa defineerimisest. Kõige suuremate defineerimis-probleemide ees on vist aga EL poliitikud. - Urmas 14:20, 26 Jun 2004 (UTC)

Jah, saan aru küll. Aga millised tahes ka poleks kriteeriumid, nad ei saa minu meelest olla erinevad kategooriate ja mallide puhul.

Muidugi on maailmajagude piirid ähmased, aga mulle tundub, et esialgu võib jääda kõige levinuma konventsiooni juurde, mille järgi Venemaa ja Türgi on osalt Euroopas, osalt Aasias, teised nimetatud riigid on Aasias. Vaidlusküsimustest saab rääkida artiklites "Euroopa" ja "Aasia" ning vastavate riikide artiklites.

Tabeli lõplikkuse all ma mõtlesin seda, et kui me lähtume mis tahes kriteeriumist, on tegemist ikkagi lõpliku komplektiga. Erinevad kriteeriumid oleksid näiteks: 1) Euroopa riigid on need, mis on kahtlemata Euroopa riigid; 2) Euroopa riigid on need, mida on pakutud Euroopia riikideks.

Muide, mina käisin Gruusias ära ja sain alles pärast teada, et käisin Aasias:-) Andres 16:07, 26 Jun 2004 (UTC)

Selle Euroopaga just ongi keeruline lugu: kui lugeda, et Euroopa on loodusgeograafiline Euroopa, saame olukorra, kus küproslasele tuleb öelda, et ta on asiaat; kui pidada Euroopat maailmajaoks, mis seisab "kolmel sambal" - kreeka kultuur, rooma riik ja õigus, kristlus - siis pole Küprose ja Gruusia

Euroopasse arvamisega probleemi. Mõned jälle pooldaksid jaotust, kus Euroopast edasi algab SRÜ. Suurem osa Eesti eesti koolide õpilastest, kui lasta puhtale paberilehele joonistada Euroopa kaart (ühes riikidega), Venemaad kaardile ei märgi. Vene koolides jälle märgitakse. - Urmas 16:53, 26 Jun 2004 (UTC)

Kui võtta Euroopat kui kultuuripiirkonda, siis on muidugi lootusetu selle piire fikseerida. Sinu kriteeriumide järgi oleks ka Tšiili Euroopa riik, Suurbritannia aga mitte. Aga maailmajaod ei ole ju sama asi mis kultuuripiirkonnad. Andres 17:11, 26 Jun 2004 (UTC)

Me ei saa Euroopast välja võtta kultuurilist ja poliitilist mõõdet, kui tahame kirja panna Euroopa maailmajao riike. Euroopast kui puht' (loodusgeograafilisest) maailmajaost rääkidest piisaks ainult sellest, kui kirja panna, et "Euroopa maailmajao piir kulgeb Põhja-Jäämerest lõunasse mööda ... ". Ja isegi loodusgeograafiline (ida)piir pole päris täpselt paigas - piiriks loetakse Uurali või Jembi (Emba) jõge ning Kuma-Manõtši nõgu või Suur-Kaukasuse peaahelikku.

Looduslik-kultuuriliselt on Euroopaid koguni neli - Euroopa, Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna ja Ladina-Ameerika. - Urmas 17:33, 26 Jun 2004 (UTC)

Õigupoolest ma olen ju Sinuga nõus. Ja ma pooldan ka sinu ettepanekut jätta ära Euroopa riikide mall. Kuid seda pisut teistel põhjustel, mis on liiga subjektiivsed, et neid peaks tingimata arvestama. Arvan, et mallid ega kategooriad ei saagi kõiki nüansse arvestada. Euroopa mõiste asjus võiksid Sa ju täiendada artiklit Euroopa. Andres 17:45, 26 Jun 2004 (UTC)

Hästi. - Urmas 18:11, 26 Jun 2004 (UTC)

Tahaksin kirjutada artikli aragoni keelest (inglise en:Aragonese language). Kas "aragoni keel" on eesti keeles õige öelda või peaks ütlema "aragooni keel"? Andres 21:35, 26 Jun 2004 (UTC)

Ma küll täpselt ei tea, kuid ma kirjutaksin "aragoni keel", lähtekuju "Aragon" muutmata. - Urmas 23:07, 26 Jun 2004 (UTC)

Seda minagi mõtlesin. Ainult et nimekuju ei ole mitte "Aragon", vaid "Aragón". Aga ma proovin küsida ka EKI keelenõuandetelefonil. Andres 23:22, 26 Jun 2004 (UTC)

[redigeeri] väike palve

Kuna Sa oled osalenud bioloogia artikli kirjutamisel, vaata palun sealset arutelu, ja avalda arvamust, kui viitsid!
Parimate soovidega --KS 21:12, 8 Nov 2004 (UTC)

Oleks parem, kui sa oma pisiparandused (mis seisnevad ainult kategoriseerimises, keelelinkide lisamises, mõne tähe parandamises) märgiksid pisiparanduseks, siis läheb teistel viimaste muudatuste "läbilugemine" kiiremini, Taivo tekst, aga väga väärtuslik --Dj Capricorn 15. veebruar 2006, kell 17.14 (UTC)

[redigeeri] Выявы вобласьцяў на мапе Беларусі

Я перанёс гэтыя выявы на commons.wikimedia.org (глядзіце commons:Regions of Belarus) і перайменаваў на больш зразумелыя назвы. Калі ня цяжка, замяніце існуючыя ў эстонскай Вікіпэдыі на агульныя і выдаліце лякальныя копіі. Я зрабіў гэта на беларускай і ангельскай Вікіпэдыях. Вялікі дзякуй --EugeneZelenko 02:35, 22 Nov 2004 (UTC)

Kõrg- ja Madal-Tatratest peavad olema eraldi artiklid. Siin tüüpiline inimgeograafi lähenemine lihtsalt ei kõlba. Võib-olla tuleks ka artikli pealkiri ära muuta, kuid ma arvan, et Tatrad tähendabki Kõrg-Tatrad. Kui räägitakse Madal-Tatratest siis tuleb täpsustada. Siim 18:56, 6 Jan 2005 (UTC)

Vaatasin slovakkide ja poolakate atlasi-kaarte. On Tatrad ja Madal-Tatra mäed. Kõrg-Tatra on Tatrate üks osa. Peab olema kolm artiklit - Tatrad, Madal-Tatra ja Kõrg-Tatra. Kui tähelepanelikult loed, näed, et ka KNAB räägib kolmest, mitte kahest. - Urmas 19:18, 6 Jan 2005 (UTC), kohalkäinu.

[redigeeri] Kaardi pildi laius piirkondade tabelites?

Oled suurendanud Salzburgi liidumaa lehel kaardi laiuse 260 pikselini, on see nüüd minu paranoia või ... aga mulle tundub et seda on liiga palju, muutub liiga domineervaks lehel + lühi info tabel muutub ise ka suhteliselt suureks, seda muidugi mõjutavad ka lippu ja vappi suurus. Ja et näha kogu infot peab juba hakkama browseri akent veeretama alla poole.

Ja veel lisaks märkasin Ida-Viru maakonda redigeerides et kui tekstis on pilt, kuid teksti vähe, siis teksti voolavus muutub tänu pikale info tabelile.

Kas on kusagil varem sellel teemal arutletud? Määratud mingeid juhtnööre? Vikipeedia:Haldusüksuste artiklite reeglite -lehel oleks vist hea koht märkida soovitusi(?) Ise pakkuksin välja et madalamatel piltidel (näiteks lipp) oleks laius näiteks 150 pikselit ja püstisuunas olevatel ehk 100 pikselit? --TarmoK 08:59, 1 Feb 2005 (UTC)

Pikemalt neist asjust räägitud ei ole. Kaarti võib loomulklikult väiksemaks teha. Peaasi, et kaardil näidatud haldusüksuse asukoht korralikult näha jääks. Seni on need kaardid olnud 260px laiusega.

Lipu ja vapi koha pealt olen nõus. Ehkki mõni lipp peaks saama ka laiem, kui selleks muidugi on vajadust (Montenegro trikoloor oli üks sellistest). - Urmas 11:44, 1 Feb 2005 (UTC)

Täitsa nõus. Loetavus/aru saamine ei tohi kannatada --TarmoK 13:24, 1 Feb 2005 (UTC)

[redigeeri] Maps of oblasti of Kõrgõzstan

Hello, I am User hardscarf from the dutch wikipedia. I was wondering if the maps of the oblastiks of Kõrgõzstan that you placed are GFDL? If so, can I (or you) put them in the commons so other wiki's can use them too?--83.118.85.120 11:19, 7 Mar 2005 (UTC)

Thanks!.

[redigeeri] Bombay-Mumbai

Nii võta siis igaks juhuks teadmiseks et aastal 1865 oli linna ametlik nimi Bombay mitte miski Mumbai - Ahsoous 12:10, 23 Mar 2005 (UTC) njah ja see linn oli muidugi 1995. aastani Briti (loe Portugali) koloonia ja on seda ilmselt osaliselt praegugi (nagu näiteks sealne aksiabörs) - ja seega ei nõustu ma kohe kuidagi sinu parandusega (aga eks igaüka jääb nii ehk naa oma arvamuse juurde, nii et ära vaevu vastama) - aga muidu need nimekujud mida mainisid tuleb nii ehk naa ära mainida - Ahsoous Geograafia ja ajalugu on kaks ise asja - sinu selle loogika kohaselt ilmselt ei saaks me ka kirjutada sündinud a la Nõmmel 1938... - Ahsoous 07:15, 24 Mar 2005 (UTC)

tegelt on Bombayga veel selline nali, et üks seitsmest saarest, millele linn rajati kannab samuti nime Bombay ja muide see linn rajati alles 18. sajandil ja seda just nimelt kolonistide poolt (varem seal linna ei olnud) - Ahsoous

Kas ei võiks ikkagi lubada (mitte kohustuslikuna) niisugust stiili: "Stalingradis (praegu Volgograd)"? Ajaloos on kombeks näiteks Peterburist rääkides kasutada nime "Petrograd" selle aja kohta, kui linna nii nimetati. Ütleme nii, et see ei pea kohustuslik olema, aga seda võiks lubada. Andres 07:52, 24 Mar 2005 (UTC)

Ja teine juhtum: näiteks Vana-Kreeka kontekstis kasutada vanakreeka keelest transkribeeritud kohanimesid. Andres 08:10, 24 Mar 2005 (UTC)

Praegune nimekuju peab kindlasti olema esikohal ja sulgudes märkusena 'end. Stalingrad' või 'siis Stalingrad'. Kuid seda võiks teha konkreetset linna puudutavast (ajaloo)sündmusest kõneldes - nt kui on mõnes artiklis juttu vana nimega seonduva ajaloosündmuse või ajaloolise piirkonnaga - Tilsiti rahu, Leningradi blokaad, Austerlitzi lahing. Kirjutada iga sünnidaatumi järgi, mis nime asula tollal kandis - kas Dorpat, Derpt, Jurjev või Tartu, see läheb ka lihtsalt mõttetuks kätte - linna artiklid on olemas ja lingitud. Vanu nimesid võib lahkesti sealt vaadata. Lisaks tekib sellise reegli kasutuselevõtmisel hulk probleeme, millest Ahsoousile viimases vastuses teises lõigus kirjutasin.

Nojah, ma mõtlen seda, et näiteks Stalingradi lahingust kirjutades on imelik kasutada kogu aeg nime "Volgograd". Üldse on tegemist pigem stiiliküsimusega. Minu mõte on selles, et stiilivabaduse huvides peaks olema vabadus kasutada ka vana nime. Teine näide: kuidas me ikka kirjutame, et Kant tegutses Kaliningradis? Minu meelest ei saa siin kindlaid üldreegleid olla, vaid asi tuleb igal üksikjuhtumil eraldi otsustada. Olen nõus sellega, et praegune nimi tuleb igal juhul ära tuua.

Teine asi on see, et mõnikord tahetaksegi teatud stiilikaalutlustel kirjutada "Tallinna" asemel "Reval" või "Revel" jne. Kas me peame siis selle ära keelama? Andres 08:36, 24 Mar 2005 (UTC)

Kant on seotud Preisimaa ruumiga, mida (erinevalt Indiast) enam lihtsalt ei eksisteeri. Kant koos Preisimaaga on ajalooline, mitte enam (niivõrd) geograafiline ruum ning sellisena ühes Vana-Kreekaga. Sama lugu on teiste ajalooliste ruumidega.

Kipling sünnikoht on aga endiselt India, pole teda tühjaks tapetud, tühjaks küüditatud ega võõramaalastega asustatud. Indialaste asemel oleksin brittidele suupäraseks mugandatud nime juba 1947. aastal asendanud. - Urmas 09:27, 24 Mar 2005 (UTC)

Vana-Kreekat puudutavas olen nõus. Siin on ajalooline ja geograafiline ruum suuresti lahus ning ajalooline ruum (geogr. mõttes) eksisteerib geograafilisest sõltumatult. Paljude kohtade ja piirkondade geograafiline asukoht pole kas teada või on tänapäeval nimetu tühermaa või siis kõrb. Samas, kui on võimalik, tuleks lingid tänapäeva loodusmaastikule tuua. - Urmas 08:22, 24 Mar 2005 (UTC)

Minule jääb see ajaloolise ja geograafilise ruumi mõiste segaseks. Andres 09:41, 24 Mar 2005 (UTC)

Ajaloolise ruumi korral on Vahemere kaardil Foiniikia, Kartaago, kristlik Konstantinoopol. Geograafilises ruumis on nende asemel Liibanon, Tunis, minarettidega İstanbul. Küsi suvaliselt (keskmiselt st.) eestlaselt, mis linna ta peab lendama, et külastada Kartaagot (või Babüloni). - Urmas 09:56, 24 Mar 2005 (UTC)

Hea küll, aga mis vahe on Königsbergil ja Stalingradil? Mõlemad linnad on ju alles. Olud on ju ka mõlemal juhul muutunud. Andres 10:13, 24 Mar 2005 (UTC)

Kas geograafiliselt või mõne ajaloosündmuse kontekstis? - Urmas 10:16, 24 Mar 2005 (UTC)

Ma eeldan, et Stalingradi puhul ei leidnud Sinu meelest aset ajaloolise ruumi katkestust, aga Königsbergi puhul leidis. Kuidas on lood Breslau/Wrocławiga? Mind huvitab instrumentaalne kriteerium. Kui seda ei õnnestu leida, siis ei saa ajaloolise ruumi mõistele toetuda, sest see mõiste on liiga ähmane. Andres 10:26, 24 Mar 2005 (UTC)

Nõus, et ajalooline ruum pole enamasti geograafilisest selgelt eristuv. Nende kahe (osalisel) ühtelangemisel tuleks lähtuda geograafilisest. Nii jääb tekitamata liigne (ja ka kunstlik) segadus. - Urmas 11:14, 24 Mar 2005 (UTC)

Minu meelest ei ole kunagi sellist olukorda, kus geograafiline ja ajalooline ruum osaliseltki ühte ei lange. Andres 11:27, 24 Mar 2005 (UTC)

Tegelikult täpselt nii see ongi. Ainult, et kujunema (koolis) hakkavad need ruumid lahus ja sulanduvad kokku alles kuskil kooli lõpuosas. Paraku. Ja igalühel omas tempos. Ja osadel meist võivad nad lahku jäädagi.

imho peaks need asjad just vastupidi olema - et võib öelda sündis Leningradis või vb parem on öelda sündis Leningradis (praegune Peterburi) ja mitte mingil juhul (!) ei tohi (!) sellisel juhul öelda sündis Peterburis - seesama puudutab ka Kiplingit... jään selle juurde, et juhul kui on teada miski ajastu nimi, tuleks siiski seda eelistada. - Ahsoous 08:53, 24 Mar 2005 (UTC)

Kas siis tuleb öelda Kuressaares sündinud inimese kohta, et ta sündis Kingissepas? Siim 08:59, 24 Mar 2005 (UTC)

Ahsoous, kui inimene on sündinud linnas, mis praegu olemas on, siis tuleb seda linna nimetada nimega, mida tema kohta tarvitatakse (Peterburi, Mumbai). Lisaks võib väiksema silmaringiga lugejale lisamärkusena mainida (ehkki mina isiklikult seda ei teeks), et sel ajal kandis too linn teistsugust nime (Leningrad, Bombay).

Mida tähendab "ajastu nimi"? Kuidas lahendaksid nimekasutuse Eesti nimede puhul (küsimused Sinu arutelulehel)?

kas Chemnitz või Karl-Marx-Stadt ? kas Sài Gòn või Thành Phố Hồ Chí Minh ? jne. loetelu on ilmselt lõpmatu, aga igaljuhul arvan, et näiteks kui juttu on Rakverest aastal 1360 siis tuleks kõigest hoolimata kasutada nime Wesenbergh jne. - Ahsoous 10:52, 24 Mar 2005 (UTC)

Küsimus ja kommentaar.

Kuidas nimetati seda kohta (asulat?), kus taanlased 1219. peetud lahingus oma lipu said?

hea küsimus, aga ilmselt kes ja kuidas - põhimõtteliselt Lindanise (või näiteks Ledenets, Lindanäs jne.) - ~~

Tartu kohta käiv artikkel võiks ajaloolisi nimesid kasutades olla ligikaudu selline:

"Muinasajal oli Tarbatu Ugandi põhjapoolne keskus. ... 1066 langes Jurjev sossolite kätte. ... 13. sajandi alguses tehti Tarbatu alla rida sõjaretki ja 1224. aastal kinnistasid sakslased Dorpatis lõplikult oma võimu. 1558 võtsid Jurjevi vene väed, kellele järel Derptis valisenud Poola-Leedu siin jesuiitide kolleegiumi asutas. ... Dorpatis asutati 1632 Academia Gustaviana, mille rajamist loeb oma sünnidaatumiks Tartu Ülikool. ... 1905 toimus Jurjevis oktoobristreik. 24. veebruarist 1918 oli Dorpat saksa vägede valduses. ... 14. jaanuaril vallutasid Tartu Eesti väed. ... Uus saksa okupatsioon oli Dorpatis 1941-1944"

Tartu ajaloost rääkiv osa - jah - geograafiast (demograafiast, kultuurist ja millest iganes) aga mitte - Ahsoous 12:41, 24 Mar 2005 (UTC)

Vabandan, et sellise teksti üldse produtseerisin. Sellist kirjutava inimese puhul küsiksin kõigepealt näha haridust tõendavat dokumenti. Juba elementaarne kooliharidus välistaks sellise tekstimonstrumi. - Urmas 13:07, 24 Mar 2005 (UTC)

... ega sellel tekstil suurt midagi viga polegi, kui enamvähem iga nende järjestikuste lausete vahel veel paar lehte teksti on... - Ahsoous

Mis puudutab kohanimesid ja nende kasutamist, siis võiks kuulata geograafe - ülikoolis selle temaatikaga tegeldakse ja ollakse kursis, mismoodi need asjad käivad ja käima peavad. - Urmas 09:27, 24 Mar 2005 (UTC)

Rahvusvaheliselt (ÜRO tasandil) kehtib põhimõte "üks linn, üks nimi", mis tähendab ühe nimekuju kasutamist mitte ainult ühe keele raamides, vaid kõikides keeltes (välja arvatud eksonüümid). - Urmas 13:07, 24 Mar 2005 (UTC)

tänapäeva kohta olen sellega täiesti nõus... - Ahsoous 13:50, 24 Mar 2005 (UTC)

Ma ei saa, Urmas, Sinu põhimõttest aru. See kõlab ju nii: "üks linn, üks nimi", välja arvatud ajaloolise ruumi erinevuse puhul. Et viimane ei ole eksplitseeritud, siis tuleb nii välja, et ühe käega võtad, teisega annad. Andres 06:43, 25 Mar 2005 (UTC)

"üks linn, üks nimi" tähendab seda, et rääkides Mumbaist 2005. ja 1990. aastal kasutame ainult ühte nime (Mumbai). Nimi Bombay on vananenud nimekuju (KNABis lühendiga VAN). KNABis on ka lühend AJAL ning staatus HIST, mis on ajaloolisse ruumi kuuluvad nimed, mida saab kasutada ajaloolises kontekstis konkreetsetest ajaloosündmustest rääkides. (AJAL on näiteks Üksküla ja HIST Kartaago) - Urmas 08:28, 25 Mar 2005 (UTC)

Muide, KNAB-is on nimekuju Bombay järel öeldud MÖÖNDAV - tähendab see siis mida iganes... ja jutt on siiski aastast 1865... Ahsoous 08:36, 25 Mar 2005 (UTC)

"mööndav" - neile, kes pole võimelised või jäärapäiselt ei soovi õiget nime endale selgeks saada. - Urmas 08:48, 25 Mar 2005 (UTC)

ja veel HIST tähistab kadunud nimesid ning tähist AJAL vähemalt ametlikult KNAB-is üldse ei eksisteeri.... - Ahsoous 09:02, 25 Mar 2005 (UTC)

"Üksküla". - Urmas 09:07, 25 Mar 2005 (UTC)

"Kartaago" on HIST ja see ei ole mitte "kadunud nimi". - Urmas 09:10, 25 Mar 2005 (UTC)

njah need tähendused on kirjas eri lehtedel seetõttu ei pannud tähelegi, sorry - Ahsoous 09:24, 25 Mar 2005 (UTC)

Saan asjast nii aru, et põhimõte seisneb selles, et tuleb KNAB-ist vaadata. Aga näiteks Königsbergi puhul ei ole seal märget ajaloolisuse kohta, vaid on lihtsalt öeldud, et see on ajalooline nimi. Vana-Kreeka nimede puhul pole samuti tavaliselt märget ajaloolisuse kohta, vaid on lihtsalt öeldud, et tegemist on vanakreeka nimega. Breslau kohta on öeldud, et tegemist on saksakeelse nimega.

Ja mis teha juhul, kui KNAB-ist mõni nimi üldse puudub? Andres 09:25, 25 Mar 2005 (UTC)

Kui KNAB-is pole, on kasutanud http://gnswww.nima.mil/geonames/GNS/index.jsp (hetkel küll ei avanenud) ning esitatud kujudest "native" all märgitut, ehkki oleks hea asjad ka mõnest teatmeteosest üle kontrollida - entsüklopeediatest, vanakreeka nimede puhul on abi vanakreeka keele sõnaraamatutest, kasutada kaarte. - Urmas 09:34, 25 Mar 2005 (UTC)

Point on selles, et KNAB ei anna küllaldaselt infot ajaloolise ruumi kohta. Andres 10:17, 25 Mar 2005 (UTC)

aa aitäh ütlemast Harri 11:31, 14 mai 2005 (UTC)

[redigeeri] haldusüksuste mallid

tere! kirjutasin su kommentaaridele vastused, kui aega heidad ehk pilgu peale, saame üks päev ka haldusüksuste malli(d) kasutusele võtta --TarmoK 12:06, 15 Jun 2005 (UTC)

Tere! kunagi sai nende haldusüksuste malle arutatud, nüüd olen teinud uue variandi, mis peaks suurema hulga artiklite vajadused katma. Kui aega heidad ehk pilgu peale ja ütled arvamusi, enne kui panna laiemalt arutusele/kasutusele võtta. (seal on erinevaid kasutamis näiteid, koodi näeb redigeerimis aknast)

kasutusel on siis vaid üks mall, kus siis "peidetakse" mitte kasutatavad väljad ära. Mallis on võimalus 0-5 -le kohalikule nimele ja igaüks võib neist olla veel latinatsiooniga. Sama malli saaks ka kasutada linnade infottabelina, kuid mõtlen et arvatavasti on parem teha eraldi mall (keskus ära ja lisada koordinaatidele koht)

Mõningad n.ö. küsimused mis veel lahtised.

malli nimi? "haldusüksusinfo" on vist liiga pikk (+ "ü"), "hyinfo" liiga "arvutisängi" stiilis?
mitu kohaliku nime kohta? 3-4-5?
Keskuse nimetus on kasutaja määrata, rahvaarvuga (elanike arvuga) peaks vist sama tegema(?)

--TarmoK 24. jaanuar 2006, kell 14.59 (UTC)

Et keegi sulle tööd juurde ei teeks, võiks muuta tabeli mallid ka artiklis Vikipeedia:Haldusüksuste artiklite reeglid. --Metsavend 21. veebruar 2006, kell 16.08 (UTC)

[redigeeri] kohalik nimi

eemaldasid Como artiklis itaalia keelse nime. Panin selle just nimelt et oleks selge et itaalia keeles on ka nimi Como ja arvan et nii peak tegema iga koha nime juures, vaatamata sellele et eestikeelne nimi langeb kokku sellega. kena oleks kuulda Sinu poolset lähenemist --TarmoK 6. märts 2006, kell 13.36 (UTC)

Tuleb paljudel juhtudel küll ainult ülemise rea kordus, kuid ega kuskilt mujalt artiklis välja küll ei loe miskeelselt nime me eesti keeles kasutame. Itaalia puhul võib küll eeldada, et kuna asub Itaalias, siis nimi on itaalia keeles, kuid suurel osal maadest on asi teisiti.

Vastu ma ei ole. - Urmas 6. märts 2006, kell 13.49 (UTC)

Peab kindlasti märkima, sest eesti keeles ja itaalia keeles ei pruugi nimi kokku langeda. Pole teada, kas kohaliku nime pole lihtsalt pandud. Peale selle, peab olema arusaadav, kas hääldus käib eestikeelse või kohalikukeelse nime kohta. Needgi võivad olla erinevad. Andres 6. märts 2006, kell 15.48 (UTC)

Panin nii juba kahele Läti linnale. Daugavpilsile lisasin kohaliku latgalikeelse nime. Kas see sinna jätta või mitte? - Urmas 6. märts 2006, kell 15.54 (UTC)

Kui need lahtrid on ette nähtud kohalike keelte jaoks, siis ta võib ju olla. Aga häda on selles, et riikide ja haldusüksuste puhul on ära toodud ainult ametlikes keeltes nimed. Nõnda võib jääda mulje, nagu oleks tegemist ametliku keelega. Sellepärast oleks minu meelest parem, kui tuua see nimi ära ainult tekstis. Andres 6. märts 2006, kell 16.12 (UTC)

tabelis peaks piirduma ametlike keeltega. Artiklis endas võib tuua ära kohalikud nimed.

Daugavpilsi puhul siis see latagali tabelist ära ja tekstis on see juba olemas. tekstist peaks küll eemaldama selle saksakeelse nime, vähemalt viima selle ajaloo või muu lõigu alla, ei ole see ju keel mida seal räägitakse --TarmoK 6. märts 2006, kell 16.17 (UTC)

Tehke see saksa asi ringi. Tabelis tegin juba muudatuse. - Urmas 6. märts 2006, kell 16.20 (UTC)

Seal ju räägitakse vene keelt. Küllap tuleb siis teksti alguses venekeelne nimi ära tuua. Andres 6. märts 2006, kell 16.25 (UTC)

Jah, nagu ka Tallinnas ja Narvas. Daugavpilsis on üle poole venelased, siis tulevad poolakad ja lätlased (latgalid sh), edasi valgevenelased. Muid on vähem. Ajalooliselt on ta olnud juutidele oluline linn (ehk siis ka jidišis). - Urmas 6. märts 2006, kell 16.37 (UTC)

vot sellele teele nüüd küll ei läheks, siis peaks näiteks USA linnade puhul hispaania nimesid ära tooma ja mõnede kohtade puhul hiina või vene jne. (Narvat või Tallinnat parem ei mainigi) Parem need nimede variandid jätta vikisõnaraamatusse. (Urmas jõudis juba vahepeal kommenteerida) --TarmoK 6. märts 2006, kell 16.39 (UTC)

Mille põhjal siis valida? Andres 6. märts 2006, kell 16.44 (UTC)

Kindlasti riigikeelne nimi. Siis võiks omal kohal olla ka nt Daugavpilsi puhul nimi latgali kui piirkonda ajalooliselt asustava rahva keeles (ka võru-setu nimed Kagu-Eestis, rootsikeelsed loodes). Lisaks nimed, mis ajalooliselt olulised (saksa nimed Eestis-Lätis). Narva puhul eestikeelset nime vene tähtedega kirjutada pole mõtet, küll aga oleks hea mainida vene eksonüümi selle linna kohta - Rugodiv. Sellised need variandid võiksid olla. - Urmas 6. märts 2006, kell 19.43 (UTC)

neid muid nimesid võib/võiks ära tuua (näiteks) ajaloo all vastava lisaselgitustega/jutu sees, kuid mitte alustuslauses. --TarmoK 7. märts 2006, kell 08.07 (UTC)

Jah. - Urmas 7. märts 2006, kell 08.20 (UTC)

[redigeeri] Kaartidest

Tahtsin küsida selle vahendi kohta millega sa teed neid kaarte. Et kas nendega oleks võimalik teha ka selliseid kaarte nagu näiteks see? Kirjutan praegu Landesveeri sõja artiklit ja mõtlesin, et kaardid oleks hea illustreeriv materjal. Kui nende tegemine pole väga keeruline siis võiks need ise valmis teha, sest raamatust skaneerimine pole minuteada lubatud. --Boy 10:05, 31 juuli 2005 (UTC)

[redigeeri] võru keelsed nimed

Ole hea ja kopeeri võru keelne nimi kas või arutelusse, kui eemaldad artiklist (vt. [1]) Siis kui üks päev saab tehtud Vikisõnaraamatu artikkel samast kohast, siis saab lisada sinna tõlgetesse. Praegu läheb see info sedasi lihtsalt kustutades kaduma. (või siis märkida resümeesse et kustutatud võrukeelne nimi, hiljem lihtsam leida artikli ajaloost) Aitäh --TarmoK 08:16, 10 august 2005 (UTC)

Minu meelest siin erilist probleemi ei ole, võrukeelsed nimed on ju KNAB-is saadavad. Andres 08:43, 10 august 2005 (UTC)

[redigeeri] !

Hüüumärki võib pealkirjas kasutada küll. Kunagi mingi varasema tarkvaraversiooniga vist ei saanud. Andres 14:30, 18 august 2005 (UTC)

[redigeeri] Kliimadiagrammid

Muutsin neis artiklites need tabelid samasugusteks. Algne kood oli täiesti ok. Vahetasin HTML tabeli koodi viki koodiga vaid seepärast et sedasi on selgem lugeda, vähem vormindamise koodi --TarmoK 1. september 2005, kell 11.53 (UTC)

[redigeeri] Omavalmistatud kaardid

Tegelen praegu väikestviisi Vikipeedia piltite ülevaatamisega. Panin tähele, et osadel su tehtud kaartidel pole litsentsimärget, on vaid märkus omavalmistatud. On mul õigus, et su tehtud kaardid võib märgistada GFDL malliga?--Boy 4. september 2005, kell 21.41 (UTC)

[redigeeri] Mall:Aafrikariigid

Kle ega sa nüüd midagi sassi ei ajanud - mis ajast Jeemen Aafrikasse kolis? - Ahsoous 15. september 2005, kell 07.51 (UTC)

Jeemenile kuulub Sokorta saar ja veel mõned väiksemad saared mandrile lähemal. Ei usu, et Jeemen oleks nõus nendest aladest loobuma. Mall on praegu vale ka kohas, kus Kanaari saared on paigutatud "sõltuvad alad" alla. Kanaari saared on Hispaania territooriumi lahutamatu osa Kolumbuse aegadest alates ega ole kolooniaalvaldus.

Soqotra võib ju Aafrikas olla, aga mitte Jeemen kui riik... Ja ega Kanaari saared iseseisev riik ka ei ole... algselt jaotasingi need nn. sõltuvad alad kaheks, aga leidsin, et vb läheb liiga segaseks

Just Jeemen kui riik omabki osa Aafrikast. ;) - Urmas 15. september 2005, kell 10.31 (UTC)

Mõistlik oleks malle "Aafrikamaad" ja "Euroopamaad" mitte kasutada, vaatamata sellele, kas teistes vikides neid kasutatakse või mitte. Põhjustest on kirjas "Euroopamaad" arutelu all. Hoiaksime kokku palju aega, mis kuluks vaidlustele ja seletustele. Geograafia ei ole alati nii lihtne kui paista võib. - Urmas 15. september 2005, kell 09.41 (UTC)

muide seda arutelu ma otsin, aga ei leia... jään siin täiesti eriarvamusele sest mallid on siiski mõeldud kasutaja elu lihtsustamiseks... (Ja IMHO geograafiat kui sellist pole tänapäeval enam üldse olemas - kadunud aegade hämarusse :-) ) - Ahsoous 15. september 2005, kell 10.15 (UTC)

Erialaspetsialistina "aegade hämarusest" tean öelda, et kõigepealt enne malli tegemist tuleks defineerida kaks olulist asja - mida on mõeldud "Aafrika" all ja defineerida "riik".

Euroopa kohta käivat teksti proovin otsida, kuid osa probleemistikust peaks (vähemalt asjatundjale) olema arusaadav artiklist Euroopa riigid. - Urmas 15. september 2005, kell 10.31 (UTC)

Ilmselt sa mõtlesid autelu mis siin samas lehel on ? - Ahsoous

Sain aru, et sa vist nati solvusid, aga paraku pärast viimase valge laigu kadumist Maa pealt just nii see on... Ja kõigest hoolimata leian, et sellised mallid omavad just nimelt mõtet, kui tahta ühest kohast kiiresti teise liikuda, eriline tüütus on mingeid segase kirjapildiga riikide nimesid sisse toksida, kui sa pole pealegi kindel, et see just ikka on tolle pealkirja all... minu arusaamist mööda peaks entsüklopeedia siiski mitte spetsialistidejaoks, vaid vastupidi asjast mitte teadjate jaoks koostatud olema - Ahsoous 16. september 2005, kell 04.26 (UTC)

Jutt Euroopa mallist on jah siin lehel. Mul ei ole midagi mallide vastu, kui nad asja lihtsamaks teevad. Kuid seejuures peab mall olema ka sisult korrektne (antud juhul on keeruline lugu Jeemeni ja Kanaari saartega). 'Aafrikat' tuleb näha võimalikult laias tähenduses ja kirja peavad saama kõik Aafrikasse mahtuvad riigid. Natuke kaugemale mõeldes - Küprosele oleks vaja kolme malli - "Euroopa riigid", "Aasia riigid" ja "Lähis-Ida riigid". Lõpptulemus on minu silmade läbi äärmiselt kohmakas :(. Üks lahendus sellise "infomüra" vältimiseks artiklis on minu meelest kategooriate kasutamine. Küprose juures pole mallis sisalduv Brunei link (ka Aasia riik ju!) minu arvates sugugi olulisem, kui link Ameerika Ühendriikidele (kus ilmselt elab Küproselt väljarännanuid) või Tuneesiale (mis kuulub samasse Vahemere ruumi ja on Küprosega ajalooliselt seotud).

Paraku on "valgeid laike" maailmas veel alles, maailma loodusgeograafiliste suurobjektide ülesleidmine (eurooplaste vaatevinklist asja nähes) ei tähenda, et maailm oleks "valmis". Geograafia tegeleb Maa pinnal eksiteeriva uurimisega, mida inimene liigina paraku pidevalt muudab. Kaoks inimene, lõppeks ka geograafia. ("Pole inimest, pole probleemi") - Urmas 16. september 2005, kell 07.28 (UTC)

Puht' kommentaari korras: Jagada maailm mandrite ja maailmajagude järgi on muidugi tore, kus see on nii umbes 19. sajandi stiil. Praegu 21. - Urmas 16. september 2005, kell 07.33 (UTC)

[redigeeri] keelte mall

See Eri:SiteMatrix leht pole jah eriti abistav kui just ei ole eriline armastus lühendite vastu, kuid sul jäi vist kahe silma vahele see teine variant, selle keelte malli panemine oma kasutaja lehele. Järgnev jupike

{{Wikikeeled}}

lehele ja alati käepärast, ühe kliki kaugusel --TarmoK 27. september 2005, kell 14.43 (UTC)

[redigeeri] GFDL malli muutmine

Kas oled nõus, et seni sinu poolt GFDL tingimustel koos hoiatuse märkega avaldatud pildid, avaldatakse GFDL tingimustel ilma hoiatuse märketa? Täiendavat infot vaata Malli_arutelu:GFDL alt. --WikedKentaur 27. september 2005, kell 19.27 (UTC)

[redigeeri] Arutelu:Algirdas

Palun vaata küsimusi leheküljel Arutelu:Algirdas. Andres 4. oktoober 2005, kell 17.01 (UTC)

Ei saa ju lõputult edasi lükata selle artikli toimetamist. Genealoogilised andmed lhtsalt on katkendlikud ja vastuolulised. Tahaksin teada Sinu arvamust, kas "Jewna" tuleks kirjutada valgevenepäraselt. Siis saaks edasi minna. Andres 4. oktoober 2005, kell 17.35 (UTC)

Võiks anda nii leedu- kui ka valgevenekeelse kuju (kui need muidugi on olemas). Igasugused pseudovariandid tuleks lihtsalt kustutada. Iseasi oleks, kui konkreetse isiku kohta on ajaloolist teavet ainult näiteks ladinakeelsest allikast ja isiku leedu- ning valgevenekeelset nime pole - siis saaks (loomulikult koos selgitava viitega, mis keelega on tegu) kasutada muid nimekujusid; poolakeelseid eraldi välja tooma ei peaks. Kuid selgus peab olema, mis keeles nimekuju ikkagi on, mitte puder ja kapsad nagu praegu.

Küsimus on selles, mis panna pealkirjaks eraldi artiklile tema kohta. Olen kogunud materjali, ja niipalju kui seda on, saaksin selle artiklisse panna. "Jewna" on kõige levinum nimekuju, kuid see on poolapärane. On kasutatud ka varianti "Jevna". Tänapäeva valgevene keeles on ta Jeŭna. Leedukeelne nimekuju peaks olema Jeuna, kuigi üks leedu ajaloolane on oletanud, et tegelikult oli ta leedu päritolu ning tema õige nimi oli Jauna. Arvan, et kui juba spetsiaalne artikkel on olemas, siis pole mõtet enam mujal mitut nimekuju esitada. Andres 4. oktoober 2005, kell 18.15 (UTC)

Kohanimed parandaksin heameelega õigeks, kui oleks kindlust, et mu tööd vastu taevast ei lennutata. - Urmas 4. oktoober 2005, kell 17.48 (UTC) Andres 4. oktoober 2005, kell 18.15 (UTC)

Seda võid julgelt teha. Kui keegi neid muudabki, siis saab taastada. Andres 4. oktoober 2005, kell 18.15 (UTC)

Palun vaata veel kord lehekülge Arutelu:Algirdas. Andres 8. oktoober 2005, kell 12.24 (UTC)

[redigeeri] Kustutamisest

Sa kustutasid artikli Kõrgskolastika põhjusega "tühi, tekstita artikkel". Samas ütleb kustutamise lehekülg, kui artiklil on olemas ajalugu - praegusel juhul oli see ajalugu olemas ja seal oli teksti, kuigi mulle tundub, et mitte säilitamisväärne. Lihtsalt üks asi mida edaspidi kustutamise juures meeles pidada. Peep 27. oktoober 2005, kell 12.39 (UTC)

[redigeeri] saarte kategoriseerimine

Tere! kunagi sai arutatud seda saarte kategoriseerimist, kuid see ei jõudnud kaugele, ... Kas Vikipeedia arutelu:Vikiprojekt Kategooriad#saarte kategooriad -lehel väljapakutud kategoriseerimine sobib sulle, seal on siis 2 lähenemist (jätame esialgu selle ookeanite järgi välja, kuna see paistab probleeme tekitavat) et siis saarte artiklid kategoriseerida loodusgeograafiliselt (mandri järgi) ja teisalt poliitiliselt (riigi järgi). Ja "Saared" kategoorias on siis alamkategooriad "XXX mandri saared" + "Saared riigiti"? Saaks sellesse selgust. (sama malli võiks siis kasutada ka muude loodusobjektide puhul.

P.S: seda arutelu oleks parem seal edasi viia, et ei läheks liiga laiali need arutelud --TarmoK 16. veebruar 2006, kell 09.40 (UTC)

[redigeeri] Mall UAE

Miks sa võtsid mallist UAE ära kategooria Araabia Ühendemiraadid? Taivo 17. veebruar 2006, kell 17.33 (UTC)

‘Ajmāni, Al-Fujayrah ja Ash-Shāriqah pärast. Et nad oleksid kategoorias "Araabia Ühendemiraadid" vastavalt A, F ja S, mitte ‘ (esimene) ja A (viimased kaks) all. Või on selleks mingi võimalus ka malli muutmata? - Urmas 17. veebruar 2006, kell 22.32 (UTC)

Vat mina ei saa su vastusele pihta - nimelt kui artiklit kategoriseeritakse mitu korda ühte ja samasse kategooriasse siis kategooriasse läheb artikkel viimase kategooria määratluse järgi nii, et kui see mall on enne artikli kategooriate osa siis artikkel paigutatakse kategooriasse selle viimase ehk artiklis oleva kategooria määratluse järgi - niisiis mallis olev kategooria ei sega kohe mitte kuidagi seda, kui sa tahad artiklit eraldi ja konkreetse tähe alla paigutada... -- Ahsoous 17. veebruar 2006, kell 23.00 (UTC)

Kui artiklil "Ash-Shāriqah" on malli "UAE" läbi kategooria "Araabia Ühendemiraadid", siis paigutub see artikkel tähestikulisse järjestusse tähe A alla artikli nime järgi. Vaja on, et ta paigutuks tähe S alla, nagu araabia nimede puhul tehakse. Isikute puhul kirjutame me järgmiselt [[Kategooria:XXX|Perekonnanimi, Eesnimi]], ehkki artikli pealkiri on kujul "Eesnimi Perekonnanimi". St paigutame ta E asemel P alla. Sedasama on vaja nende Araabia ÜE emiraatidega teha. - Urmas 17. veebruar 2006, kell 23.09 (UTC)

Vat ei ole nii vaid, kui artiklis on enne viide mallile ja pärast (!) seda on siis kirjutatud [[Kategooria:Araabia Ühendemiraadid|Shāriqah]] siis paigutub see artikkel kategoorias ikkagi nimelt 'S' tähe alla - Ahsoous 17. veebruar 2006, kell 23.16 (UTC)

"nii" on kindlasti ka, sest seda me kasutame ja asi toimib. Ma ju küsisingi, kuidas, kas on võimalik teisti. Esitada kategooria mallis ja korrata seda veel artiklis on minu arvates kilplaslik; pigem jätan rahus mallist kategooria välja - topelttööd pole mõtet teha. - Urmas 17. veebruar 2006, kell 23.20 (UTC)

topelttööd ei ole siin nüüd küll kuskil ! - Ahsoous 17. veebruar 2006, kell 23.26 (UTC)

Siis pane mallile UAE tagasi kategooriaks "Araabia Ühendemiraadid" ja näita, kuidas tuleb artikkel Ash-Shāriqah emiraat selles kategoorias S tähe alla. - Urmas 17. veebruar 2006, kell 23.32 (UTC)

Panin ja vähemalt minul on too küll s-tähe juures... - Ahsoous 17. veebruar 2006, kell 23.47 (UTC)

Koristasin dubleeriva kategooria ära ja artikkel rändas A tähe alla. - Urmas 17. veebruar 2006, kell 23.51 (UTC)

mis sa sellest siis ära koristad... kui sa selle ära võtsid siis ta peabki ju A tähe juurde tagasi minema - Ahsoous 18. veebruar 2006, kell 00.09 (UTC)

Seega on kahes kohas sama asi. Ühes töötab (artiklis Ash-Shāriqah emiraat) ja teises ei tööta (mall UAE). Ma võtan mittetöötava mallist taas ära. - Urmas 18. veebruar 2006, kell 09.18 (UTC)

Pane parem heaga ise tagasi... see mallis olev kategooria ei sega sul kuidagimoodi artiklit uuesti samasse kategooriasse teise kohta ümber kategoriseerimist - Ahsoous 18. veebruar 2006, kell 10.23 (UTC)

Mallidele kategooria lisamine võib esmapilgul tunduda hea mõttena, kuid aeg on näidanud, et sellega kaasnevad probleemid. Ma ei arva, et seda malli tuleb kasutada nii paljudes kohtades, et artikleid eraldi kategoriseerida ei jõutaks. Seetõttu pooldan mallist kategooria eemaldamist, sest see võimaldab kategoriseerimisel suuremat paindlikkust. Paljudest teistestki mallidest tuleb kategooriad ära võtta. Üheks näiteks on "mall:USA". Seda seepärast, et USA osariigid tuleks kategoriseerida kat. "Ameerika Ühendriikide osariigid" alla, aga mall paraku ei sisalda ainult osariike, mistõttu ei saa sellist kategooriat mallile lisada. Selliseid asju hakkab aja jooksul ilmnema veel ja veel. Siim 18. veebruar 2006, kell 10.34 (UTC)

Minu meelest on Siimul õigus. Andres 18. veebruar 2006, kell 10.51 (UTC)

sedand kindlasti... Ameerika Ühendriikide puhul pole sellise kategooria lisamisel mallile tõesti erilist mõtet, aga mitte seetõttu, et kas nüüd osariigid või mitte... (võib ju kati nimeks anda miskit a la et Ameerika Ühendriikide haldusjaotus)... vaid äkki hoopis seetõttu, et näiteks võiks selle riigi oopis väiksemateks juppideks jagada a la Kesk-Lääne osariigid? ... - Ahsoous 18. veebruar 2006, kell 11.03 (UTC)

see et sa ütlesid näpukas... ma ei tea mul on täna miskil põhjusel kogu aeg miskid jamad lahti ;)... äkki taas miski tarkvarauuenduse tõttu ei tööta kõik nii nagu peab - Ahsoous 8. märts 2006, kell 21.08 (UTC)

Seda viimast selgitust Gorbatšovi artiklisse sain ma kirjutama hakata alles neljandal katsel - kolm korda näitas kiri, et redigeerin vana versiooni. - Urmas 8. märts 2006, kell 21.12 (UTC)

[redigeeri] I hope you can help

Hello Urmas,

I have a question about how to write some words in Estonian and I hope you can help me out. I know "second" is "teine" in Estonian. Can you please tell me what "first", "third", "fourth" and "fifth" are in your language? Anybody else who would like to help would be appreciated too. Please answer my question on my discussion page on the Dutch wiki at [2] Thanks a lot, FvS 9 mar 2005 7:50 (CET)

Palun selgita, miks sa Luksemburgi redirecti kustutasid? Artiklid ju viitavad Luxembourgile. --195.50.207.212 14. märts 2006, kell 21.19 (UTC)

Riigi nimi on eesti keeles "Luksemburg" ja selle riigi pealinna nimi "Luxembourg". Need ei ole üks ja sama. - Urmas 14. märts 2006, kell 22.24 (UTC)

[redigeeri] Mõttekriips

Olen tähele pannud, et Sa ei kasuta mõttekriipsu – . See on redaktoriboksi all vasakpoolne kriips.

[redigeeri] Pihkvamaa

Mida mõtled Pihkvamaa all? Ega ometi Pihkva oblastit? Või Pihkva kubermangu? --Metsavend 26. aprill 2006, kell 10.11 (UTC)

Põhimõtteliselt seda, mis venelastel on Псковщина. - Urmas 26. aprill 2006, kell 11.29 (UTC)

Ja kuidas defineerid Псковщина? Mulle tundub see üsna laialivalguv mõiste olevat. Kas kategooriana poleks parem Pihkva oblast? --Metsavend 26. aprill 2006, kell 20.28 (UTC)

Псковщина on maanimi ja võimaldab "Pihkva oblastist" vabamat lähenemist meist vahetult itta jäävale alale, eriti ajaloolises võtmes. Loomulikult on Pihkvale allutatud/alluvate alade piirid mõnevõrra aja jooksul muutunud, kuid üldjoontes on piirkond siiski samaks jäänud. Laialivalguv võib see mõiste olla eestlaste argitarbe mõistes, kuid tal täiesti selge sisu, tuleb vaid veidi süüvida. - Urmas 26. aprill 2006, kell 20.43 (UTC)

[redigeeri] Tighina

Miks sa Tighuina kategooria ära muutsid? Analoogselt on ka Abhaasia puhul alamkategooria Abhaasia linnad Abhaasia ja Gruusia linnade all. --Metsavend 7. mai 2006, kell 13.24 (UTC)

[redigeeri] Tunnustamata riigid

Tere, Urmas! Tahtsin küsida Sinult kui Vikipeedia haldusüksuste mallide ühelt autorilt ja teema healt tundjalt, millistel põhjustel me kasutame tunnustamata riikide puhul mitte riigi, vaid haldusüksuse malli? Kas meil on selles osas olemas mingi kokkulepe? Nii palju kui olen vaadanud – aga pole teinud seda kõigi keelte puhul – käsitlevad kõik muud Wikid tunnustamata riike samadel alustel tunnustatud riikidega. Kui riigil on olemas valdav osa riigi tunnuseid peale rahvusvahelise tunnustuse (ehk ta on de facto riik), siis mina ei saa ausalt öeldes aru, miks ei võiks nende puhul kasutada riigi malli. Et minu küsimus ongi siis selles, kas tunnustuse olemasolu on ainus kriteerium malli valikul või on muid kriteeriume ka? Olen väga huvitatud Sinu selgitusest. Kui sellest on kuskil juttu olnud, viitsid ehk anda viite. Tänan! -- Sacerdos79 28. mai 2006, kell 14.39 (UTC)

[redigeeri] Korea nimed

Vaata Peeter Pälli vastust: Vikipeedia arutelu:Vikipeedia transliteratsiooni- ja transkriptsioonireeglid. Mis me edasi teeme? Metsavend on paar pealkirja ära muutnud. Andres 29. mai 2006, kell 08.00 (UTC)

Kuidas on "Suures maailma atlases"? Vaatasin Britannica maailma atlast (2005. a. trükk). Nemad kasutavad kogu Korea kohta McCune'i-Reischaueri süsteemi. Ainult Lõuna-Korea neljal suuremal linnal on sulgudesse lisatud Lõuna-Korea omaladinaline kuju. - Urmas 29. mai 2006, kell 08.25 (UTC)

[redigeeri] Krimmitatari kiri

Miks sa muutsid krimmitatari nimed kirillitsasse? --Metsavend 8. juuli 2006, kell 16.56 (UTC)

Ametlikult kasutatakse kirillitsat. - Urmas 8. juuli 2006, kell 17.01 (UTC)

Mis tähendab "ametlikult"? Internetist leiab küll peamiselt ladina kirjas tekste. Vene vikipeedia ütleb, et kasutatakse ladina kirja: С 1990-х годов осуществляется постепенный переход на латинизированный алфавит, утверждённый постановлением Верховоного Совета Крыма в 1997 году. Ka inglise vikipeedia väidab, et praegu ollakse üle minemas ladina tähestikule. --Metsavend 8. juuli 2006, kell 19.15 (UTC)

Kuigi võib-olla oleks õigem toimida temaga nii nagu kahe tähestikuga keeltega. - Urmas 8. juuli 2006, kell 17.05 (UTC)

Vene vikipeedia ei ütle, et kasutatakse ladina kirja, vaid et tegeldakse üleminekuga ladina kirjale. KNAB annab ladina kirjale ülemineku alguseks aasta 1992. Praegu on 2006. Selle ajaga oleks nt jõudnud ametiasutustel kirillitsa ladina kirjaga asendada, kuid praegugi on Krimmi parlamendil krimmitatarikeelsed kirjad kirillitsas. - Urmas 8. juuli 2006, kell 19.22 (UTC)

Kas eelmised lipud ja vapid ei sobinud faililaiendi tõttu? avjoska 17. juuli 2006, kell 15.32 (UTC)

Need, mis üles laadisin, on a) vektorfailid, mida saab erinevalt rasterformaadist kuvada täpselt vajalikus suuruses, ja b) kuna nad pole kellegi kodulehelt, vaid endavalmistatud, langeb ära ka autoriõiguste probleem. - Urmas 17. juuli 2006, kell 15.35 (UTC)

[redigeeri] iw-links at Sétif

The links to de:, fr:, nl:, pt: all point to articles on the Sétif Province of Algeria. This isn't a major issue on its own, but the iw-bots will pick these links and put them into other wikis' articles on the Sétif City, spreading the confusion. That's why I made sure to remove them from all the wikis.

If you wish to keep the links, I recommend that you create a stub at Sétifi provints and put the four mentioned iw-links there. Sorry that I can't do that myself, because I don't know any Estonian.

Best regards, 212.23.64.155 20. august 2006, kell 16:30 (UTC)

Palun heida pilk peale artiklile Lõuna-Aasia. Peale selle, artiklis Valgevene tuleb tabelis korrastada valgevene- ja venekeelse riiginime esitus. Kasahstani puhul tekkis küsimus, millist kirjaviisi tuleks kasutada hümni nime edasiandmisel. Kas on kasutatud Türgi kasahhide kirjaviisi? Andres 22. oktoober 2006, kell 06:53 (UTC)

Kasahhi keelt antakse seni edasi transkribeeritult. Ladina tähestikule ülemineku tegelikust alustamisest pole Kasahstanist veel kuulda olnud. Tähestiku versioon on küll välja pakutud, kuid ma ei tea öelda, kui kaugele selle arutelu jõudnud on. Kui hakkavad üle minema, saab rääkida ladina kirja kasutavast või vähemalt kahe tähestikuga keelest ning kasutada kasahhi ladinakirjalist nimekuju. Seega peaks olema "Menіng Kazakstanõm". - Urmas 22. oktoober 2006, kell 07:13 (UTC)

[redigeeri] artiklite vormistamisest

paar palvet/soovitust uute (valdade) artiklite tegemisel

piltidele on hea lisada lõppu pilti kuvav tekst, tava lugeja ehk ei näe seda kuid aitab neid kellel on piltide näitamine browserist mingil põhjusel mitte aktiveeritud + muid piiratud võimalustega kasutajaid
Välislinkide alalõigu pealkirjast ei ole vist olemas "ametlikku reeglit" kuid vast on parem kasutada "Välislingid" kui "Välislink", ei ole vaja iga kord muuta kui linke muudetakse/täiendatakse ja on ühtlasem muude artiklitega. Pealkiri oleks siis alaosa nimetus mitte et kuvaks mis seal täpselt on: üks või rohkem linke.
..ja välislinkide nimes juba paistabki et kasutad linkki selgelt kuvavat nime: XXXX valla koduleht ... hää oleks veel kui saaks ka selle info mis keeles leheküljed seal lingi taga on, kuid ehk jaksab seda keegi teine ka teha

Jõudu --TarmoK 5. november 2006, kell 11:12 (UTC)

Tere, Urmas! Eesti Vabariigi valitsuse 1996. aasta 24. septembri määrusega kvalifitseeriti alevikud linnalisteks asulateks. Kuidas te arvate, kas tegelikult alevik on linnaline asula või maaline asula? Kuidas sellest tuleb kirjutada kooliõpikus? Kui see on linnaline asula, millega seda võib põhjendada ilma riigi määruseta? Geonarva 7. november 2006, kell 19:32 (UTC)

[redigeeri] Nepali nimed

Ma olen hädas Nepali nimedega. Kuidas õigesti kirjutada nimesid, mida KNAB-is ei ole? Andres 12. november 2006, kell 10:22 (UTC)

Leidsin sellise allika (pdf), mis viitab EKI-le. Aga kui nime algkuju ei tea, siis ka see ei aita. Andres 12. november 2006, kell 10:42 (UTC)

"Suures maailma atlases" on nimesid rohkem. Kuigi on üks erinevus KNABist: kriipsu vokaalide peal kirjutatakse, kuid nt punkti "m"-l mitte (Hunteri süsteem?). KNABis on kasutatud lisamärke.

Ma ei tea, mida ütleb Lõuna-Aasia nimede kirjutamise kohta uus ÕS. Siiani tuli kirjutada vastavalt ÜRO II kohanimekonverentsil vastuvõetud latinisatsioonile [3]. [4] annab BGN standardi nime all ilmselt Hunteri (lihtsustatud) latinisatsiooni (Sinu leitu), mida "Maailma kohanimede" järgi tuleb kasutada India ja Pakistani kohanimede kirjutamisel.

Ilmselt tuleks kasutada võimalikult täpset nimekuju (KNAB), nimed ise ümber panna või kolmanda variandina kasutada "Suurt maailma atlast" ja [5]-d. - Urmas 12. november 2006, kell 10:58 (UTC)

Ma panin artiklis Nepali haldusjaotus maakondade nimed kuidagimoodi kirja (ringkondade ja arenduspiirkondade nimed võtsin KNAB-ist). Kas Sa saaksid need üle vaadata? Andres 12. november 2006, kell 12:13 (UTC)

Geonamesi andmebaasi ma hästi kasutada ei oska. Andres 12. november 2006, kell 12:58 (UTC)

[redigeeri] Mongoolia

Uurisin - aimakkide lehekyljele viitavad lingid ei tööta ,Köiki ei kontrollinud ,kuid kas nad tegelikult ka töötasid ja töötavad?

Enne aimakkide kodulehtede lisamist olen nad kõik avanud, et teada saada, mis keeles neil infot on. Kontrolli oma veebibrauserit. - Urmas 28. november 2006, kell 21:14 (UTC)

Mida sa aluseks vötad mongoli kirjapildi transkriptsiooni puhul.--VanemTao 28. november 2006, kell 21:12 (UTC)

Mongoli nimed on mongoli-eesti transkriptsiooni järgi, mida eesti keeles kasutada tuleb. - Urmas 28. november 2006, kell 21:14 (UTC)

Kus see kirjas on?

Kas seda netis yleval ei ole kusagil?--VanemTao 28. november 2006, kell 21:16 (UTC)

Neti kohta ei oska öelda. Peeter Pälli "Maailma kohanimedes" on olemas. - Urmas 28.

november 2006, kell 21:20 (UTC)

Ok.

Kas seda on palju sinult paluda et korrigeeriksid minu kirjutisi kah keeleliselt ja vormiliselt , kui sul muidugi vöimalust selleks on?

Ei ole palju. :)

Ainult, et ma ei oska öelda, kui tempokalt ma seda jõuan. - Urmas 28. november 2006, kell 22:04 (UTC)

Thnxx,--VanemTao 28. november 2006, kell 22:13 (UTC)

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org../../../u/r/m/Kasutaja_arutelu%7EUrmas_71a3.html"