Ida-Viru maakond
| Vajab toimetamist |
|
Ida-Viru maakond
Ida-Virumaa {{{omakeelne_nimi_1}}} {{{1}}}
{{{2}}} {{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
  Pindala: 3364,05 km²
Elanikke: 175 406 (1.01.2006)
 |
Ida-Viru maakond ehk Ida-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis. Hõlmab endise Kohtla-Järve rajooni ala, millele lisanduvad Eesti NSV aegsed vabariikliku alluvusega linnad Kohtla-Järve, Narva ja Sillamäe.
Sisukord |
[redigeeri] Üldandmed
Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Virumaa piirneb läänes Lääne-Viru ja edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Venemaa Leningradi oblastiga.
[redigeeri] Kohalikud omavalitsused
Ida-Viru maakonnas on 22 omavalitsusüksust:
[redigeeri] Linnad
Kiviõli - Kohtla-Järve - Narva - Narva-Jõesuu - Püssi - Sillamäe
[redigeeri] Vallad
Alajõe vald - Aseri vald - Avinurme vald - Iisaku vald - Illuka vald - Jõhvi vald - Kohtla vald - Kohtla-Nõmme vald - Lohusuu vald - Lüganuse vald - Maidla vald - Mäetaguse vald - Sonda vald - Toila vald - Tudulinna vald - Vaivara vald
[redigeeri] Loodus
Ida-Viru maakond paikneb maastikulise liigestuse järgi neljas maastikurajoonis: Soome lahe rannikumadalik, Viru lavamaa, Alutaguse madalik ja Peipsi rannikumadalik.
Maakonna pinnamood on üsna tasane, põhjaosas asub Viru lavamaa, keskel selle kõrgiem osa - Jõhvi kõrgustik. Maakonna lõunaosa on madal, seal asub Alutaguse madalik ja edelaosas asub Peipsi rannikumadalik.
Soome lahe rannikut äärestab kogu maakonna ulatuses Põhja-Eesti pank. See pankrannik on Balti klindi kõige kõrgem ja kõige pikem katkematu osa, mis kulgeb Sakalt Toila klindilaheni. Pankranniku keskmine kõrgus on üle 50 m, Ontika lähistel kuni 56 m üle merepinna. Panga jalamit palistab kitsa ribana rannikumadalik, mis laieneb idas Narva jõe alamjooksul 6 kilomeetrini. Ontikast ida pool, Valaste suurkraavil asub Eesti kõrgeim, 20-25 m kõrgune Valaste juga.
Kolmest küljest ümbritseb maakonda vesi: põhjast Soome laht, lõunast Peipsi järv ja idast Narva jõgi. Maakonna idapiiril on kunstlik veekogu - Narva veehoidla, läänepiiril Uljaste järv ja Tudu rabajärv.
Maakonna põhjaosas on umbes 70 km mereranda, lõunaosas üle 50 km Peipsi järve randa ning idaosas umbes 48 km Narva jõe (kohati ka veehoidla) kaldajoont.
Maakonna territooriumil on palju järvi, neist 70 on suuremad, kui üks hektar. Järvede kogupindala on 590 ha (0,18 protsenti maakonna territooriumist).
Ida-Viru maakonnas on Eesti kõige suurem järvestik - Kurtna järvestik.
Maakonda veestavad 165 jõge, oja jm. veekogu, neist 15 suubuvad Soome lahte, 15 Peipsisse ja 11 Narva jõkke. Pikimad on Rannapungerja jõgi, Mustjõgi, Avijõgi ja Tagajõgi.
Maavaradest leidub põlevkivi, fosforiiti, sinisavi, lubjakivi, ehitusliiva ja turvast.
[redigeeri] Rahvastik
[redigeeri] Demograafilised näitajad
Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2006 Ida-Viru maakonnas oli 173 777 elanikku. Neist 44,8% oli mehed ning 55,2% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 9,4‰, suremuse üldkordaja 15,3‰ ja loomulik iive -5,9‰. 19,9% elanikest oli eestlased, 70,8% venelased, 2,7% ukrainlased, 2,8% valgevenelased ja 1,4% soomlased. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 13,4%, tööealisi (vanuses 15-64) 68,4% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,2%. Töötuse määr oli 16,2%. Elanike tihedus oli 19,4 in/km².
[redigeeri] Asulastik
Ida-Viru maakonnas on 7 linna, 1 alev, 14 alevikku ja 217 küla.
[redigeeri] Linnad
Jõhvi - Kiviõli - Kohtla-Järve - Narva - Narva-Jõesuu - Püssi - Sillamäe
[redigeeri] Alevid
[redigeeri] Alevikud
Aseri - Avinurme - Erra - Iisaku - Lohusuu - Lüganuse - Mäetaguse - Olgina - Sinimäe - Sonda - Tammiku - Toila - Tudulinna - Voka
[redigeeri] Külad
Aa - Adraku - Agusalu - Aidu - Aidu-Liiva - Aidu-Nõmme - Aidu-Sooküla - Alajõe - Alekere - Alliku - Altküla - Amula - Apandiku - Aruküla (Maidla) - Aruküla (Mäetaguse) - Arumäe - Arupäälse - Aruvälja - Arvila - Aseriaru - Atsalama - Auvere - Edise - Edivere - Ereda - Erra-Liiva - Hiiemetsa - Hirmuse - Hundinurga - Illuka - Ilmaste - Imatu - Irvala - Jaama - Jabara - Jõemetsa - Jõetaguse - Jõhvi - Jõuga - Järve - Kaasikaia - Kaasikvälja - Kaatermu - Kabelimetsa - Kaevussaare - Kahula - Kaidma - Kalina - Kalmaküla - Kalvi - Kamarna - Karjamaa - Karoli - Kasevälja - Katase - Kauksi - Kellassaare - Kestla - Kiikla - Kiissa - Kivinõmme - Kohtla - Koldamäe - Koljala - Konju - Konsu - Koogu - Koolma - Kopli - Kose - Kotinuka - Kõveriku - Kudruküla - Kukruse - Kulja - Kuningaküla - Kuremäe - Kurtna (Illuka) - Kuru - Kõrkküla - Kõrtsialuse - Kõrve - Kõrvemetsa - Kärasi - Laagna - Laekannu - Lemmaku - Lepiksaare - Liimala - Liivakünka - Linna - Lipniku - Lipu - Lohkuse - Lõpe - Lümatu - Maetsma - Maidla - Martsa - Matka - Mehide - Meriküla - Metsamägara - Metsküla - Mäetaguse - Mõisamaa - Moldova - Mustanina - Mustmätta - Ninasi - Nüri - Oandu - Ohakvere - Ojamaa - Ongassaare - Ontika - Oonurme - Oru - Paadenurme - Paate - Pagari - Pajualuse - Pargitaguse - Pauliku - Peeri - Peeterristi - Peressaare - Perjatsi - Permisküla - Piilse - Piilsi - Pikati - Pimestiku - Pootsiku - Puhatu - Puhkova - Purtse - Puru - Pühajõe - Päite - Raadna - Rajaküla - Rannapungerja - Rannu - Ratva - Rausvere - Rebu - Remniku - Roodu - Roostoja - Rääsa - Sahargu - Saka - Salaküla - Satsu - Savala - Separa - Servaääre - Sirtsi - Smolnitsa - Soldina - Sompa - Soonurme - Sõrumäe - Sõtke - Sälliksaare - Sälliku - Tagajõe - Taga-Roostoja - Tammessaare - Tammetaguse - Tammispää - Tarakuse - Tarumaa - Tõrvajõe - Täkumetsa - Tärivere - Udria - Uhe - Uikala - Uljaste - Ulvi - Uniküla - Uusküla - Vadi - Vaikla - Vainu - Vaivara - Vaivina - Valaste - Varesmetsa - Varinurme - Varja - Vasavere - Vasknarva - Veneoja - Vilusi - Virunurme - Vitsiku - Vodava - Voka - Voorepera - Võhma - Võide - Võrnu - Väike-Pungerja - Änniksaare
[redigeeri] Majandus
[redigeeri] Ajalugu
Muinas Viru maakonna viiest munaskihelkonnast on Ida–Viru aladel kaks.
Alates 13.sajandist kuni 1925 aatani tegutsesid Ida–Viru maakonna aladel järgmised kirikukihelkonnad.
- Jõhvi (Gewi hiljem Jewe) – esmamainimine 1354, moodustatud umbes 1250 Alutaguse munaskihelkonna aladel.
- Lüganuse (Lygenus) – esmamainimine 1373, moodustati 13. sajandi algul Askälä munaskihelkonna aladele.
- Vaivara (Waywersche Kerspel) – moodustati 13. sajandi algul Alutaguse muinaskihelkonna aladel, algul nimetati Narva kihelkonnaks. Aastal 1595 ja 17. sajandil on vahel ka nimetatud Peetri kihelkonnaks. Vaivara kihelkonna nime kannab alates 1623.
- Iisaku – kihelkonnana eksisteeris 1654 – 1774 eraldus Jõhvi kihelkonnast 1774 liideti Jõhvi ja Viru–Jaagupi kihelkonnaga – 1867 moodustati Iisaku kihelkond uuesti Vaivara, Viru–Jaagupi ja Jõhvi kihelkondade maale
1938. aastani oli Virumaal nüüdse Ida–Viru maakonna osas 19 valda.
Auere–Joala – vallajuhid A.Reinsalu, M.Lausa, Erra – K.Innos, Iisaku – A.Aru, J.Teder, Illuka – E.Sibrik, A.Tammjärv, Järve – Al.Kallaste, J.Peedo, Jõhvi – A.Leitmaa,A.Sarap, Kalvi – J.Ruberg, L.Samel, Kohtla – A.Kaup, J.Rooden, Kose – T.Jõgi, A.Vene, Maidla – Ed.Ilves, K.Janberg, Mäetaguse – J.Reimand, R.Kirs, Narva – N.Raja, R.Seinkivi, Peetri – G.Johannes, H.Solom, Püssi – Joh.Eero, A.Soosaar, Skarjatina – N.Vlassovski, H.Randla, Tudulinna – T.Luhamaa, J.Taimsaare, Vaivara – V.Annus, H.Toom, Vasknarva – J.Käsperov, R.Peremet, Voka – E.Vöörmantsik, H.Uus.
Peale 1938–1939 aasta omavalitsusreformi käigus säilitas väga vähe valdu oma endise nime ja piiri.
Alutaguse, Erra, Illuka, Jõhvi, Kohtla, Lüganuse, Maidla, Mäetaguse, Narva, Raja, Piiri, Tudulinna, Tärivere, Vaivara, Vasknarva.
24.november 1944 aastal eraldati Eesti NSV territooriumist 3 üle Narva jõe olnud valda (Raja–, Piiri– ja Narva vald) ja viidi Vene FSV'i koosseisu. Selle aluseks oli J.Vares Barbaruse avaldus ja NSVL Ministrite Nõukogu otsus.
Kuni 1949. aastani moodustasid tänapäeva Ida- ja Lääne-Viru maakond ühtse Viru maakonna ehk Virumaa. Virumaale kuulusid kuni 1944. aastani ka Narva–tagused alad. Avinurme ja Lohusuu vallad olid Tartumaa osaks.
Aastal 1949 eraldati Jõhvimaa omaette maakonnaks ja Jõhvi sai maakonnalinnaks.
26. september 1950 moodustati Kiviõli rajoon 855 km². Jõhvi maakonnast sai Jõhvi rajoon 1785,6 km² Vaivara ala allutati Narvale ja moodustati Narva linnapiirkond 340 km², kuhu kuulus 5 külanõukogu ning Kohtla–Järve linnapiirkond 32 km². Oonurme ja Tudulinna piirkond koos Tartumaaale kuulunud Avinurme ja Lohusuu piirkondadega kuulus nüüd Mustvee rajooni 1047 km².
Aprillis 1952 moodustati Eestis kolm oblastit – Tallinna–, Tartu– ja Pärnu oblast. Virumaa allutati Tallinna oblastile. Aprillis 1953 oblastid likvideeriti.
Rajoonide arvu vähendati 1959. Likvideeriti Kiviõli ja Mustvee rajoon. Kiviõli rajooni ala anti Kohtla–Järve linnanõukogu alluvusse pindalaga.
Aastal 1960 allutati Jõhvi rajoon Kohtla–Järve linnanõukogule ja moodustati Kohtla–Järve linnapiirkond pindalaga 2587,6 km² .
Aastal 1964 nimetati Kohtla–Järve linnapiirkond Kohtla–Järve rajooniks. Jõhvi oli rajoonikeskus kuni 1978. aastani. Aastaks 1967 olid Narva linnapiirkonna külanõukogud ühendatud Kohtla–Järve rajooniga Kohtla–Järve rajooni pindala 3186,7 km².
1990. aasta algusest eksisteerib endise Kohtla-Järve territooriumil maakond, algul Kohtla-Järve maakonna, 1990. aasta märtsist Ida–Viru maakonna nime all.
[redigeeri] Kihelkonnad Ida-Viru maakonnas
- Alutaguse kihelkond, kui haldusüksus ja hiljem samale trritooriumile moodustatud kirikukihelkonnad.
- Iisaku kihelkond
- Jõhvi kihelkond
- Vaivara kihelkond
Askälä kihelkonda moodustati
Ida-Virumaa on Eesti tööstuslik ja paljukultuurne rikkaliku arenemispotentsiaaliga maakond. Oma asendi ja elanikkonna poolest on ta atraktiivseks suhtlemispaigaks Ida ja Lääne vahel, sillaks Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. Ida-Virumaa ajalugu on muutusterohke ja tänapäev kontrastideküllane. 3364-le ruutkilomeetrile mahub nii südantahistavat valu kui hingematvat ilu - sünged tehismaastikud on kõrvuti kauni, kohati inimtegevusest puutumata loodusega. Kõrvuti tööstus- ja energeetika ettevõtetega asub siin lausa ainulaadseid loodusobjekte. Sadade miljonite aastate vanune Balti klint saavutab siin oma suurima kõrguse ja majesteetlikkuse, kõrgudes Ontikal 55,6 m üle merepinna. Eesti kõrgeim, Valaste juga on kaunis aasta läbi. Kõrgel pangal asunud vasallikindluse kohale rajatud Kalvi mõis lummab oma muinasjutulise vaatega merele. Looduslikult omanäoline Kurtna järvestik peidab männimetsa ja luidete vahele 40 järve. Muistse hiiekoha ja raviomadustega allikatega Kuremägi on Alutaguse üks pühamaid kohti ning siin asuvat Pühtitsa nunnakloostrit külastab igal aastal tuhandeid turiste. Eesti suurim, Puhatu soostik asub keskmisest rauaajast pärineva kääpa- Kalevipoja haua -vahetus läheduses.Silmailu pakub Pühajõe ürgorg Oru lossipargiga, Narva Hermanni kindlus koos pargi, sisehoovi ja kaitseehitistega moodustab kauni maastikulise terviku ning on koos jõe vastaskaldal kõrguva Ivangorodi kindlusega Euroopa ainulaadsem arhitektuuriline ansambel. Narva-Jõesuu kuldsed liivaluited on Läänemere ranniku uhkuseks, Sillamäe linn aga väärib imetlust sõjajärgse linnaplaneerimise ja arhitektuuri terviklikkuse näitena. Unustamatuid elamusi pakub Euroopa suurimaid siseveekogusid Peipsi järv. Ajaloo-, puhke ja loodusturismi kõrvale on võrdväärselt astunud tööstusturism, mille lipulaevaks on Kohtla kaevanduspark-muuseum. Kokku loendatakse Ida-Virumaal üle 1000 vaatamisväärsuse, mis pakuvad teaduslikku, esteetilist, ajaloolist või kultuurilist huvi. Ettevõtluskeskkonda aitavad maakonnas parandada mitmed tööstuspargid ja äriinkubaatorid Narvas, Sillamäel, Jõhvis ja Kohtla-Järvel. Regiooni arengule aitab hoogsalt kaasa Sillamäe sadama valmimine ning 17. veebruaril avatav regulaarne laevaliin Sillamäe ja Kotka vahel. Maakonna majanduse kaks perspektiivset arengusuunda ongi transiitkaubandus ja turism, millele lisandub senine tööstus-ja energeetikakompleks.
[redigeeri] Vaata ka
- Alutaguse
- Jõhvi maakond
- Jõhvi rajoon
- Kiviõli rajoon
- Kohtla-Järve rajoon
- Virumaa
[redigeeri] Välislingid
| Eesti Vabariigi maakonnad |
| Harju - Hiiu - Ida-Viru - Jõgeva - Järva - Lääne - Lääne-Viru - Põlva - Pärnu - Rapla - Saare - Tartu - Valga - Viljandi - Võru |
|
{{{päis2}}}
|
|
{{{üksused2}}}
|
