Vikipeedia arutelu:Vikipeedia transliteratsiooni- ja transkriptsioonireeglid
Minu meelest see ei ole vikiprojekt. Lehekülje pealkiri võiks olla näiteks "Vikipeedia: Vikipeedia transliteratsiooni- ja transkriptsioonireeglid". Andres 20:08, 9 Feb 2005 (UTC)
- Võtsin esialgse variandi kirjapanemise küll enda kaela, aga kutsun ka teisi vikipeedia keeletundjaid seal kus mul oma teadmistest puudu jääb kaasa lööma. Olen kunagi aastakese klassikalist filoloogiat tudeerinud ja mõnda teistki keelt "nuusutanud", aga ei hakkaks pigem "reegleid" tegema seal, kus üldse kompetentne pole. Seega palve Andresele ja Egonile - vahest kirjutaksite uus-kreeka ja korea keele kohta. Ka võiks Oop kiilkirjaliste keelte kohta mingid põhimõtted kirja panna, teatud kasutused on juba olemas (nt artiklis Lilith). KS 14:21, 10 Feb 2005 (UTC)
-
- Mul läheb uuskreeka keelega veel aega. Pean kõigepealt koostama artikli, mis tutvustab praegust uuskreeka nimede kirjutamise olukorda Eestis. Andres 15:04, 10 Feb 2005 (UTC)
Kas pole mitte nii, et eesnimi "Maria" (ja võib-olla veel mõni) on erandiks? Erinevalt teistest teatmeteostest märgime alati ka venekeelse kuju. Seetõttu pole minu meelest tarvis hakata seda veel ümber kirjutama. Andres 6. november 2005, kell 21.39 (UTC)
-
- Jah, tõsi ta on, et ma selle osa välja jätsin. Kui lähtuda sellest, et alati venekeelne nimekuju kõrval on, siis on tõesti mõistlik see sinna tagasi panna. Kas nende reeglite koht on siin ikka õige? Päris keerukas leida tegelikult. Peremees 6. november 2005, kell 21.43 (UTC)
-
-
- Kui ma õigesti mäletan, siis "Leena" ja teised erandid, kus kirjutatakse kahekordne vokaal, on nüüd ära kaotatud. Andres 6. november 2005, kell 22.26 (UTC)
-
-
-
-
- Ma lugesin sellel teemal keelekommentaari, aga ma ei ole kindel, kas sellel on rohkem väärtust, kui kommentaar. Ahaa, leidsin! Soovitus tuli Leo Kaagjärvelt ja selle mõte oli hoopis Roman versus Romann jne. Saadan sinu mailile edasi. Pika vokaali kaotamisest pole kuulnud. Viidet? Peremees 6. november 2005, kell 22.38 (UTC)
-
-
-
-
-
-
- Pärisin aru. Vastab Peeter Päll: "Need erandid [Nina, Leena jne] ei kehti enam ammu, seega nii dokumentides, teatmeteostes kui ka tavatekstis tuleks nimed kirjutada Nina, Vera ja Liza (kui tegu on vene nimedega, muidugi). EKI."
-
-
-
-
-
-
-
- Panin selle asemel terve portsu vene eesnimesid ja nende lühendvorme, kuid lõpuks tekkis tunne, et sellest peaks vist omaette artikli tegema. Peremees 7. november 2005, kell 11.45 (UTC)
-
-
-
-
-
-
-
-
- Jah, tuleks teha artiklid põhinimeruumis. Siia on mõtet märkida ainult reeglid, mis üldkehtivatest erinevad (näiteks mida teha siis, kui kõiki õigeid märke pole saadaval, näiteks araabia keele puhul.) Andres 7. november 2005, kell 17.17 (UTC)
-
-
-
-
Peeter Pälli kommentaar korea nimede kohta:
Sellel teemal vist kunagi vastasin (võib-olla on vastus kaduma läinud), et korea keele ühtsuse nimel on ESi keeletoimkond soovitanud kasutada McCune'i-Reischaueri süsteemi, seda nii Põhja- kui ka Lõuna-Korea puhul.
Korealased ise peavad ka oma maa ühtsust nii tähtsaks, et Lõuna-Korea praegu väga aktiivselt ei soovigi omaladina tunnustamist. Nad ütlevad, et peavad Põhja-Koreaga konsultatsioone keele ühtsuse saavutamiseks ja latinisatsioon on üks arutatavaid teemasid. Kui kaua see aega võtab, on teadmata. Lõuna-Korea puhul võiks seega kasutada vähemalt topelt süsteemi: kohalik faktiline latinisatsioon sulgudes või esikohal.
Kui peaks Põhja-Koreaga kunagi juhtuma samuti nagu Ida-Saksamaaga, siis saavad asjad ilmselt ruttu korda ja me hakkame Lõuna-Korea latinisatsiooni rahvusvaheliselt soovitama.
Andres 28. mai 2006, kell 10.05 (UTC)
- Arvan, et tuleks lähtuda ESi keeletoimkonna soovitusest. Omaladina anda sulgudes. --Metsavend 29. mai 2006, kell 08.14 (UTC)
-
- Paistab, et Urmas on ka sellega nõus. Teeme siis nii. Ainult et sulgudes tuleks ka öelda, millega on tegemist. Andres 29. mai 2006, kell 08.40 (UTC)
-
-
- Sobib. - Urmas 29. mai 2006, kell 08.51 (UTC)
-
