Pius VIII
Pius VIII | ||||||||||||||||||
[[Image:]] | ||||||||||||||||||
|
Pius VIII (Francesco Saverio Maria Felice Castiglioni; 20. november 1761 – 30. november 1830) oli paavst 1829–1830. Ta oli 253. paavst.
Francesco Saverio Castiglioni sündis Cingolis krahv Ottavio Castiglioni ja Sanzia Ghislieri 8-lapselises peres 3 lapsena. Tema isapoolsest suguvõsast pärines paavst Coelestinus IV, tema emapoolsest suguvõsast pärines paavst Pius V. Castiglioni õppis esmalt Osimos jesuiitide kolleegiumis, seejärel Bologna ülikoolis ja Rooma ülikoolis kanoonilist õigust. Ta kaitses 1785 doktorikraadi ja ordineeriti 17. detsembril 1785 preestriks. Castiglioni aitas oma õpetajal Giovanni Devotil koostada uurimistööd 'Institutiones'. 29. juulil 1808 vangistati Castiglioni Milanos, sest ta keeldus tunnustamast Napoleon I režiimi. Ta saadeti vangina Torinosse, sealt Paviasse ja 18. novembril 1813 taas Milanosse. Alles 16. juunil 1814 õnnestus tal pöörduda tagasi Montaltosse. Kardinal Castiglioni osales 2 konklaavil 1823 – 1829, ta oli mõlemal konklaavil soosituim kandidaat.
Pius VIII huvitus piiblikirjandusest ja numismaatikast. Paavstina kohustas ta onupojapoliitika vältimiseks oma sugulasi loobuma mõjukatest kirikuametitest.
[redigeeri] Ametid
- 1786 Pistoia sinodi tegevust uuriva uurimiskomisjoni sekretär
- 1788 – 1790 Anagni ülemvikaar
- 1790 – 1797 Fano ülemvikaar
- 1797 – 1800 Ascoli Piceno ülemvikaar ja Cingoli katedraali ülempreester
- 11. august 1800 – 8. märts 1816 Montalto piiskop (pühitseti 17. augustil 1800)
- 17. august 1800 Pius VII assistent
- 8. märts 1816 – 13. august 1821 kardinalpreester
- 8. märts 1816 – 4. august 1821 Cesena piiskop
- 29. aprill 1816 – 13. august 1821 Santa Maria in Traspontina kardinalpreester
- 4. august 1821 – 31. märts 1829 kuuria ametnik
- 13. august 1821 – 31. märts 1829 Frascati kardinalpiiskop
- 14. november 1821 – 31. märts 1829 Indeksi kongregatsiooni prefekt
[redigeeri] 1829. aasta konklaav
Pius VIII valiti paavstiks 31. märtsil 1829 ja krooniti 5. aprillil. Ta võttis nime Pius VII järgi.
24. veebruarist 31. märtsini 1829 toimunud konklaavil osales 50 kardinali. Pius VIII oli mõõdukate fraktsiooni kandidaat.
[redigeeri] Välispoliitilised suhted
[redigeeri] Suhted Prantsusmaaga
Pius VIII tunnustas 1830 Prantsusmaal juulirevolutsiooniga võimule tulnud Louis-Philippe’i seadusliku kuningana. Paavst andis kuningale austava tiitli „Kõige Kristlikum Kuningas” (Rex Christianissimus). Pius VIII keeldus Kirikuriiki lubamast Prantsusmaalt põgenenud vaimulikke ja kohustas Prantsusmaa vaimulikkonda kuuletuma juulirevolutsiooni järel võimule tulnud režiimile.
[redigeeri] Suhted Saksamaaga
Kui Preisimaa laiendas oma territooriumi katoliiklastega asustatud Vestfaalini, oli vaja selgitada katoliiklaste ja luterlaste vaheliste abielude seaduspärasus. Pius VIII kinnitas, et sellised abielud peaksid saama kiriku õnnistuse, seda juhul, kui on selge, et lapsed saavad katoliikliku kasvatuse. See erines Preisimaa valitsuse arvamusest, kus tunnustati kiriklikku kuuluvust vastavalt isa soovile.
[redigeeri] Suhted Türgiga
Pius VIII tihendas suhteid Türgis elavate armeenlastega. Ta nõudis Türgi sultanilt armeenlastele suuremaid õiguseid ning rajas Istanbulis armeenia riitust kasutava peapiiskopkonna.
[redigeeri] Suhted USAga
Pius VIII tunnustas 1830 USA piiskoppide sinodi otsust.
[redigeeri] Suhtumine 1830.aasta revolutsioonidesse Euroopas
Pius VIII ei soosinud revolutsioonilisi liikumisi Iirimaal, Poolas ja Belgias.
[redigeeri] Muud poliitilised seisukohad
29. septembril 1830 avaldatud kirjas kajastas ta riigipöördega võimule tulnud türanni tapmise õiguspärasust.
[redigeeri] Reformid Kirikuriigis
Pius VIII vähendas politsei mõjuvõimu Kirikuriigis. Ta rajas Vatikani kaasaegse postiteenistuse ja soovis ohjeldada karbonaaride liikumist.
[redigeeri] Misjonitegevus
Pius VIII saatis Myanmari 18. juunil 1830 misjonäriks Frederic Cao.
[redigeeri] Suhted kiriku institutsioonidega
Kuuria | ||||||||
|
[redigeeri] Halastuseõed
23. mail 1830 andis Pius VIII indulgentse Catherine Elizabeth McAuley rajatud Halastuseõdede kongregatsioonile.
[redigeeri] Püha Risti tütred
Pius VIII andis 1829 indulgentse André-Hubert Fourneti rajatud Püha Risti tütarde kongregatsioonile (Soeurs des Filles de la Croix).
[redigeeri] Entsüklika
- 'Traditi humilitati' 24. mai 1829
[redigeeri] Teoloogilised vaidlused
25. märtsil 1830 avaldatud kirjas 'Litteris altero' mõistis Pius VIII hukka vabamüürluse mõju haridusele.
Ta toetas Antonio Rosmini Serbati teoloogilisi vaateid ja andis 1829 Serbatile audientsi.
[redigeeri] Liturgilised otsused
8. mail 1830 tunnustas Pius VIII Kõige Pühima Lunastaja püha pidamist 23. oktoobril.
5. juulil 1830 tunnustas ta Mar Hannat legitiimse Kaldea patriarhina.
Pius VIII kuulutas 20. augustil 1830 Bernard Clairvaux’st Kiriku doktoriks.
[redigeeri] Uued piiskopkonnad
- 15. mai 1829 Alabamas Mobile piiskopkond
- 11. august 1829 Kanadas Charlottetowni piiskopkond
- 1830 Uruguays Montevideo apostellik vikariaat
- 16. juuli 1830 Istanbulis armeenia peapiiskopkond
- 27. august 1830 Austrias Görzi peapiiskopkond
[redigeeri] Beatifikatsioonid
Pius VIII kuulutas 23. detsembril 1829 õndsaks Benincasa Montichiellost ja 24. aprillil 1830 Clara Gambacorta.
[redigeeri] Pius VIII kultuuriloos
Pius VIII reorganiseeris Bologna ülikooli teaduste akadeemia. Pietro Tenerani rajas Pius VIII hauamonumendi.
[redigeeri] Kardinalide pühitsemised
Pius VIII pühitses 6 kardinali 3 konsistooriumil. Lisaks itaallastele said kardinalideks 1 inglane ja 1 prantslane. 15. märtsil 1830 pühitses ta kardinaliks 8 isikut in pectore, kuid nende nimed jäid avalikustamata.
- konsistoorium 27. juuli 1829
- Remigio Crescini
- Cesare Nembrini Pironi Gonzaga
- konsistoorium 15. märts 1830
- Raffaele Mazio
- Domenico de Simone
- Thomas Weld
- konsistoorium 5. juuli 1830
- Louis François-Auguste de Rohan Chabot
[redigeeri] Surm
Pius VIII suri 31. novembril 1830 ja maeti 6. detsembril. 5. juunil 1846 maeti tema säilmed ümber. Vürst Agostino Chigi märkmete alusel on oletatud paavsti mürgitamist, kuid teised allikad seda ei kinnita.
Pius VIII valitses 1 aasta ja 8 kuud. See oli lühim valitsemisaeg pärast Aleksander VIII, hiljem on veel vähem valitsenud Johannes Paulus I.
[redigeeri] Välislink
- Entsüklika Traditi humilitati 24. mai 1829 (inglise keeles)
Eelnev: Leo XII |
Rooma paavst 1829-1830 |
Järgnev: Gregorius XVI |