Milano

Milano
[ mil'aano ]

itaalia Milano

Milano vapp

Pindala: 182 km²

sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²

Elanikke: 1 308 500 (2004)

koordinaadid: 45°28′ N 9°10′ E

Milano (itaalia keeles Milano, Milano murdes Milán, Milan) on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Milano provintsi halduskeskus.

Asub Kesk-Euroopast üle Alpide kulgevate teede ristumiskohal; on kanalite kaudu ühenduses Po jõega. Tähtis liiklussõlm, Itaalia suurim tööstuskeskus. Milano on Itaalia jõukaim linn. Itaallased kutsuvad Milanot capitale morale ("varjatud pealinn").

Milano asub Po madaliku keskmes Ticino ja Adda jõgede vahel. Põhja poole jäävad Alpid.

[redigeeri] Ajalugu

Milano rajajateks umbes 600 eKr oli keldi hõim insuberid.

Aastast 196 eKr kuulus Roomale ja kandis nime Mediolanum. Keiser Augustuse valitsemise ajal oli Milano Rooma järel suuruselt teine linn impeeriumis. Kui Diocletianus 3. sajandil impeeriumi kaheks jagas, sai Milanost impeeriumi läänepoolse osa pealinn.

313 kuulutas keiser Constantinus välja Milano edikti, milles ta tunnistas impeeriumi ametliku usundina kristlust .

Alates 774. aastast kuulus Milano Frangi riiki; 962. aastast Saksa-Rooma riigi keisrite valdusesse.

1045 kuulutati linnas välja autonoomse valitsusega kommuun, ja Milano asus võitlema teiste tugevate linnadega nagu Pavia, Cremona, Lodi ja Comoga ülevõimu pärast Lombardias.

Aastal 1162 Milano hävitati Friedrich I Barbarossa käsul ning taastati hiljem Lombardia Liiga abiga.

Aastal 1329 algas Viscontide türannia; 1450–1535 olid võimul Sforzad.

Alates 1535. aastast kuulus Milano Hispaaniale, 1706–1797 ja 1815–1859 Austriale.

Milano oli 1797–1805 Tsisalpiini ja Itaalia vabariigi ning 1805–1815 Itaalia kuningriigi pealinn.

[redigeeri] Arhitektuurimälestised

Piazza Duomo

Castello Sforzesco (14.–15. sajand)
Galleria Vittorio Emanuele II passaaž (1867)
La Scala teatrihoone (1766–1778)
Milano toomkirik (Duomo) (1384–1577): Itaalia suursuguseim gooti stiilis ehitis
Ospedale Maggiore
Pirelli büroohoone (1960)
San Lorenzo Maggiore kirik
San Satiro kirik
Sant'Ambrogio kirik on 9.–12. sajandist pärinev kõige püham paik linnas. See seisab vundamendil, mis on laotud Püha Ambrosiuse, Milano esimese piiskopi ja kiriku ühe asutaja ajal (340–397). Krüptis on näha Ambrosiuse säilmed. Kiriku viie võlvikuga fassaadist sai Lombardia romaani stiili suur eeskuju.
Santa Maria delle Grazie kirik (1465–1498)